Õiglus võitis taas! Küllike Namm jäi õigeks ka teises kriminaalasjas
Küllike Nammi suhtes lõppes õigeksmõistmisega ka teine aastaid kestnud kriminaalasi. Riigikohus jättis jõusse lahendi, millega Küllike Namm mõisteti õigeks kelmuse ja võltsitud dokumendi kasutamise süüdistustes.
Sellised kriminaalasjad on inimese jaoks äärmiselt rasked. Eriti siis, kui inimene ise teab, et ta ei ole kuritegu toime pannud, võib avalik süüdistus olla ränk koorem. See mõjutab usaldust, tööd, suhteid, igapäevaelu ja inimese enda turvatunnet. Seetõttu oli meie jaoks eriti valus näha, kuidas Küllikese nime seostati aastaid alusetute süüdistustega, mis lõpuks kohtus kinnitust ei leidnud.
Oleme selle tulemuse üle siiralt õnnelikud. Õiglus ei tule alati kiiresti. Mõnikord tuleb seda aastaid oodata. Aga selles asjas ta lõpuks tuli! Soovime südamest tänada kõiki häid inimesi, kes meid sellel teekonnal toetasid, uskusid ja usaldasid! Teie toetus on olnud hindamatu.
Võit! Kohus jättis korteriühistu vastu esitatud veekahju nõude rahuldamata
Kohus jättis korteriühistu vastu esitatud veekahju nõude täies ulatuses rahuldamata. Asjas nr 2-24-14015 leidis Viru Maakohus, et veekahju eest ei vastuta ühistu, vaid korteriomanik, kes oma remondi käigus veetoru lõhkus.
NAMMi vandeadvokaadid Nele Tammemäe ja Kristiina Lee esindasid Rakvere korteriühistut, kelle vastu esitas kindlustusandja 5467 euro suuruse nõude. Ühe korteri veekahju oli kindlustusandja kindlustusvõtjale hüvitanud ja nõudis seejärel raha ühistult tagasi.
Kohus selgitas, et kui veeleke saab alguse kaasomandis olevast torust, võib küll eeldada ühistu vastutust, kuid ühistu saab selle eelduse ümber lükata. Praegusel juhul tõendas ühistu, et toru purunes ülemise korteri omaniku remonttööde käigus, mistõttu vastutab tekkinud kahju eest korteriomanik, mitte ühistu. Nõue ühistu vastu jäeti rahuldamata.
Lahend on oluline igale korteriühistule ja korteriomanikule: see näitab, et ühistu ei vastuta automaatselt iga veekahju eest ning otsustav on, kelle tegevusest kahju tegelikult alguse sai. Lahendiga saab tutvuda siin.
Võit! Kohus tühistas haiglalt nõutud 68 686 euro toetuse tagasinõude
Ringkonnakohus tühistas Rakvere Haiglalt tagasi nõutud 68 686 euro suuruse toetuse. Asjas nr 3-24-2020 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et toetuse andja ei tohtinud kohaldada 100-protsendilist finantskorrektsiooni ilma rikkumise mõju sisuliselt kaalumata.
NAMMi vandeadvokaat Nele Tammemäe esindas AS-i Rakvere Haigla, kellelt Riigi Tugiteenuste Keskus nõudis Euroopa Liidu toetuse tagasimaksmist. Haigla oli ostnud projekti raames generaatori ja korraldanud riigihanke, mille käigus tekkis hankereeglite rikkumine.
Kohus nõustus, et rikkumine andis aluse finantskorrektsiooniks, kuid leidis, et toetuse andja eksis, lugedes end kohustatuks kohaldama automaatselt 100% määra. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb arvestada rikkumise raskust ja tegelikku mõju Euroopa Liidu eelarvele. Kohus kohustas Riigi Tugiteenuste Keskust haigla maksetaotlused uuesti läbi vaatama ja mõistis kliendi kasuks välja 12 525 eurot menetluskulusid.
Lahend on oluline igale toetuse saajale, kes on riigihanke korraldamisel teinud vea. Täies ulatuses tagasinõue ei ole vältimatu ja rikkumise mõju tuleb hinnata juhtumipõhiselt. Lahendiga saab tutvuda siin.
Võit! Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse Ahtme tulistamise kriminaalasjas
NAMMi advokaat Simone Eelmaa saavutas Riigikohtus kannatanu jaoks olulise menetlusliku vahevõidu: Tartu Ringkonnakohtu otsus tühistati ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks. Riigikohtu 23. veebruari 2026 otsus tehti kriminaalasjas nr 1-24-5284, mis puudutas Ahtmes aset leidnud surmaga lõppenud tulistamist. NAMMi advokaat esindab selles asjas kannatanut.
Maakohtus mõisteti süüdistatav süüdi tapmises, kuid ringkonnakohus leidis, et tegu oli ettevaatamatusest surma põhjustamisega. Kannatanu esindaja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni Riigikohtule, leides, et süüdistatav oleks tulnud süüdi mõista tapmises, mitte ettevaatamatusest surma põhjustamises.
Kuigi asi läheb nüüd uuele arutamisele ringkonnakohtus, andis Riigikohus olulised suunised ning ringkonnakohtu varasem lahend ei saa sellisel kujul püsima jääda. Kannatanu jaoks on oluline, et uus arutamine annaks selged vastused ja õigusliku hinnangu sellele, kuidas surmaga lõppenud tulistamist tuleb karistusõiguslikult käsitada. Loodetavasti toob uus ringkonnakohtu lahend soovitud õigusrahu selles asjas. Loe lähemalt Riigikohtu otsusest.
Kohus lõpetas Martin Repinski kriminaalasja
Martin Repinski kriminaalasi lõppes Harju Maakohtus oportuniteediga ning karistusregistrisse märget ei kanta. Menetlus lõpetati 18. veebruaril 2026 pärast seda, kui prokuratuur leidis, et avalik menetlushuvi on aja möödudes vähenenud ja süü ei ole suur.
NAMMi vandeadvokaat Kristjan Tuul kaitses Martin Repinskit kriminaalasjas, mis koosnes kolmest süüdistusest. Riigikohus tegi 18. novembril 2025 kaks otsust: ta jõustas Repinski õigeksmõistmise riigikogu liikme eluasemehüvitise ja kütusekaardi kasutamise süüdistustes. Need õigeksmõistvad otsused jäid lõplikult jõusse.
Kolmas süüdistus puudutas Jõhvi vallavanemana 2019. aastal makstud lahkumishüvitisi. Repinski vabastas teenistusest kolm ametnikku ja maksis neile igaühele kuue kuu palga suuruse lahkumishüvitise. Maa- ja ringkonnakohus mõistsid Repinski selles osas õigeks, kuid Riigikohus saatis selle süüdistuse maakohtusse uueks arutamiseks.
Asja uuel arutamisel saavutati menetluse lõpetamine oportuniteediga. Repinski nõustus hüvitama Jõhvi vallale tekkinud kahju ning kohus kinnitas prokuratuuri ja kaitsja taotluse asi lõpetada. Oportuniteet tähendab, et menetlus lõpeb ilma süüdimõistva kohtuotsuseta, kui süü ei ole suur ja tekitatud kahju heastatakse. Loe lähemalt Äripäevast.
Võit! Kohus jättis 110 000 euro laenunõude rahuldamata
Kohus jättis rahuldamata 110 005 euro suuruse laenunõude, mille üks äriühing esitas teise vastu. Asjas nr 2-19-13673 leidsid kohtud, et hageja ei tõendanud laenulepingu sõlmimist, mistõttu raha tagasi nõuda ei saanud.
NAMMi vandeadvokaat Nele Tammemäe ja nõunik Küllike Namm esindasid likvideerimisel olevat finantsettevõtet, kellelt nõuti laenuna üle kantud raha tagastamist koos intressi ja viivisega. Klient vaidles vastu, et pooled ei olnud laenulepingut sõlminud.
Vaidluse keskmes oli küsimus, kas pelgalt raha ülekanne ja hilisem võlatunnistus tõendavad laenulepingut. Kohtud leidsid, et ei tõenda: laenulepingu sõlmimiseks peavad pooled olema saavutanud kokkuleppe raha tagasimaksmises, ning seda hageja ei näidanud. Võlatunnistuse oli allkirjastanud isik, kellel polnud selleks ajaks enam ettevõtte esindusõigust. Klient saavutas võidu ka Riigikohtus, kes saatis asja uueks läbivaatamiseks, misjärel jäi vastaspoole nõue lõplikult rahuldamata.
Lahend on oluline igale ettevõtjale, kes kannab raha üle ilma selget lepingut vormistamata: tagasinõue eeldab tõendatud kokkulepet, mitte üksnes maksekorraldust. Riigikohtu lahendiga saab tutvuda siin ja ringkonnakohtu lahendiga siin.
Võit! Kohus tühistas kolmeaastase Schengeni sissesõidukeelu
Kohus tühistas kolmeaastase Schengeni sissesõidukeelu, mille Politsei- ja Piirivalveamet oli kohaldanud välismaalasele. Asjas nr 3-23-905 leidis Tartu Ringkonnakohus, et keelu kohaldamiseks puudus õiguslik alus.
NAMMi vandeadvokaat Nele Tammemäe esindas Valgevene kodanikku, kellel oli kehtiv Poola elamisluba. Mees töötas Eestis ehitusobjektil ilma lühiajalist töötamist registreerimata, mille tõttu PPA lõpetas tema viibimisaja ja kohaldas kolmeks aastaks Schengeni sissesõidukeelu.
Kohus selgitas, et kuna isikul oli teise Euroopa Liidu riigi elamisluba ja ta lahkus Eestist vabatahtlikult Poola, ei tohtinud talle kohaldada kogu Schengeni ala hõlmavat sissesõidukeeldu. Selline keeld oleks vastuolus nii Eesti seaduse kui ka Schengeni konventsiooniga. Kohus tühistas keelu ja mõistis riigilt kliendi kasuks välja 3745 eurot menetluskulusid.
Lahend on oluline välismaalastele, kellel on elamisluba mõnes teises EL-i riigis: Eesti rikkumine ei tähenda automaatselt kogu Schengeni alale sissepääsu kaotust. Lahendiga saab tutvuda siin.
Võit! Riigikohus mõistis Martin Repinski õigeks
Riigikohus jõustas Martin Repinski õigeksmõistmise kahes süüdistuses ja kinnitas, et kriminaalasjas peab süüditunnistamine põhinema vahetult ning nõuetekohaselt hinnatud tõenditel. Advokaadibüroo Namm vandeadvokaat Kristjan Tuul kaitses Martin Repinskit kriminaalasjas nr 1-23-7274/138.
Vaidlus puudutas muu hulgas Riigikogu liikme eluasemehüvitise ja kütusekaardi kasutamist. Eluasemehüvitise süüdistuses oli ringkonnakohus muutnud ütlustele antud hinnangut, kuid ei kuulanud süüdistatavat ega tunnistajaid uuesti üle. Riigikohus pidas seda oluliseks veaks ja jõustas selles osas maakohtu õigeksmõistva otsuse.
Kütusekaardi kasutamise etteheites jäid samuti jõusse varasemad õigeksmõistvad otsused. Riigikohtu järgi ei kinnitanud tõendid kuriteona karistatavat tegu nõutavas ulatuses.
Lahend on oluline, sest rõhutab kaitseõiguse ja tõendite vahetu hindamise tähtsust. Süüdimõistmine ei saa tugineda oletustele ega tõenditele antud hinnangu muutmisele viisil, mis jätab kaitse ilma võimalusest vahetult vastu vaielda. Loe lähemalt ERR-is.
Kas halb ilm vabastab lennufirma hüvitise maksmisest?
Lennufirma peab lennuhüvitise maksmisest pääsemiseks näitama, et ta tegi kõik mõistlikud pingutused hilinemise vältimiseks. Riigikohus selgitas, et halb ilm ei vabasta lennuettevõtjat automaatselt Euroopa Liidu määruse nr 261/2004 järgi hüvitise maksmisest.
NAMMi vandeadvokaat Kristjan Tuul esindas Flagito OÜ-d, kellele reisija oli loovutanud hilinenud Tallinn-Antalya lennu hüvitisenõude. Lend pidi Tallinnast väljuma kell viis hommikul, kuid väljus alles kell 17.50, mistõttu nõuti reisija eest 400 euro suurust hüvitist. Turkish Airlines väitis, et hilinemise põhjustasid halb ilm ja lennumeeskonna tööaja piirangud.
Kohtud leidsid, et lennuettevõtja oleks pidanud olukorda ette nägema ja oma töökorralduse paremini planeerima. Riigikohus rõhutas, et mõistlikult tegutsev lennufirma peab arvestama võimalike hilinemistega ning vajadusel kavandama varumeeskonna, et meeskonna tööaja ületamine ei peataks lendu tundideks. Maa-, ringkonna- ja Riigikohus rahuldasid hüvitisenõude.
Lahend on oluline reisijatele ja lennufirmadele: erakorraline asjaolu ei lõpeta vastutust automaatselt. Lennufirma peab tõendama, et ta kasutas ära kõik mõistlikud võimalused, et reisija sihtkohta õigel ajal jõuaks. Loe lähemalt ERR-st või Riigikohtu pressiteatest.
Kliendisaladus vajab pealtkuulamisel kindlamat kaitset
Kliendisaladus on kaitstud ka siis, kui advokaadi ja kliendi kõne satub politsei pealtkuulamisele juhuslikult. Riigikohus selgitas 10. oktoobri 2025 määruses asjas nr 1-24-7248/21, et advokaadi ja kliendi suhtlus on õigusemõistmise jaoks erilise kaitse all.
Kohtuasi puudutas advokaatide Sander Potisepa, Küllike Nammi ja Kristiina Urb-Semjonovi kaebust. Politsei kuulas kuriteo uurimise käigus pealt ühe inimese telefonikõnesid ning salvestistele jäid ka vestlused advokaatidega. Advokaadid leidsid, et sellega rikuti nende eraelu puutumatust ja kliendisaladuse kaitset.
Riigikohus leidis, et kui pealt kuulatud kõnest on selgelt aru saada, et tegemist on õigusteenuse osutamisega, tuleb advokaati jälitustoimingust teavitada. Kohus rõhutas ka, et konfidentsiaalne ei ole ainult kõne sisu. Kaitstud on juba ainuüksi fakt, et inimene advokaadi poole pöördus.
Lahend on oluline kõigile, kes kasutavad õigusabi kriminaalmenetluses. Kui inimene ei saa olla kindel, et advokaadiga räägitu jääb kaitstuks, kahjustab see usaldust advokaadi ja kliendi vahel ning laiemalt ka õiglast kohtupidamist.
Loe lähemalt ERR-st või Postimehest.