Tehisaru kasutamine õigustöös
Keelemudelid võivad juriste abistada, kuid nende vastuseid ei tohi kasutada ilma iseseisva kontrollita. NAMMi advokaat Simone Eelmaa käsitleb seda teemat ajakirja Juridica 2026/4 numbris ilmunud artiklis „Keelemudelitest praktikas: vastuste asjakohasus, usaldusväärsus ja kasutaja kontrollikoormus“ (lk 342–351).
Artiklis uurib Simone, kuidas mõjutab päringu sõnastus seda, kui asjakohaseid ja kontrollitavaid vastuseid keelemudel annab. Ta võrdles kahe laialt kasutatava keelemudeli tulemusi Eesti kriminaalmenetluse kohtupraktika otsimisel ning hindas muu hulgas seda, kas viidatud lahendid on olemas, kas need on sisuliselt asjakohased ning kas tsitaadid ja kokkuvõtted vastavad lahendi sisule.
Katsetest ilmnes, et mudelite tulemused võivad erineda väga palju. Üks mudel leidis valdavalt olemasolevaid ja teemakohaseid lahendeid, teine aga pakkus sagedamini väljamõeldud viiteid või omistas õiged põhimõtted valedele lahenditele. Simone rõhutab artiklis, et rangemad juhised aitavad üksnes siis, kui mudel oskab ka ausalt öelda, et ei saa vastust usaldusväärselt anda. Vastasel juhul võib täpse vormi nõudmine hoopis suurendada väljamõeldud tsitaatide ja viidete riski.
Artikliga saab tutvuda Juridica 2026/4 numbris.
Õiglus võitis taas! Küllike Namm jäi õigeks ka teises kriminaalasjas
Küllike Nammi suhtes lõppes õigeksmõistmisega ka teine aastaid kestnud kriminaalasi. Riigikohus jättis jõusse lahendi, millega Küllike Namm mõisteti õigeks kelmuse ja võltsitud dokumendi kasutamise süüdistustes.
Sellised kriminaalasjad on inimese jaoks äärmiselt rasked. Eriti siis, kui inimene ise teab, et ta ei ole kuritegu toime pannud, võib avalik süüdistus olla ränk koorem. See mõjutab usaldust, tööd, suhteid, igapäevaelu ja inimese enda turvatunnet. Seetõttu oli meie jaoks eriti valus näha, kuidas Küllikese nime seostati aastaid alusetute süüdistustega, mis lõpuks kohtus kinnitust ei leidnud.
Oleme selle tulemuse üle siiralt õnnelikud. Õiglus ei tule alati kiiresti. Mõnikord tuleb seda aastaid oodata. Aga selles asjas ta lõpuks tuli! Soovime südamest tänada kõiki häid inimesi, kes meid sellel teekonnal toetasid, uskusid ja usaldasid! Teie toetus on olnud hindamatu.
Õiglus võitis! Küllike Namm mõisteti Käsmu sadama asjas lõplikult õigeks
Aastaid kestnud kriminaalasi Küllike Nammi vastu lõppes õigeksmõistmisega. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu süüdimõistva otsuse ja jättis jõusse maakohtu lahendi, millega Küllike Namm mõisteti toimingupiirangu rikkumise süüdistuses õigeks. Küllikest kaitsesid NAMMi advokaadid Simone Eelmaa ja Sander Potisepp ning Soraineni advokaat Norman Aas.
Süüdistus puudutas Käsmu sadama detailplaneeringuga seotud õiguslikku vaidlust. Sellistes asjades võib juba süüdistuse esitamine jätta avalikkusele eksliku mulje, nagu oleks inimene midagi valesti teinud. Kohtu lõplik hinnang oli aga selge: Küllike Namm ei pannud toime kuritegu.
Meie jaoks on see väga oluline ja isiklik tulemus. Küllike on NAMMi asutaja ning tema nime ja töö seostamine kriminaalsüüdistusega oli raske nii talle endale kui ka büroole. Õigeksmõistev otsus ei kustuta kõiki menetlusega kaasnenud raskusi. See ei anna tagasi aastaid, närvikulu ega avalikkuses tekkinud küsimusi. Aga see annab selge vastuse: süüdistuse väited ei olnud põhjendatud ja Küllike Namm ei ole kuritegu toime pannud.
Täname siiralt ja südamest kõiki, kes on sellel teekonnal ühel või teisel viisil toeks olnud!
Simone Eelmaa omandas IT-õiguse magistrikraadi
Uhkusega teatame, et NAMMi advokaat Simone Eelmaa omandas Tartu Ülikoolis ka IT-õiguse magistrikraadi. Tegemist on Simone teise magistrikraadiga – varasemalt on ta lõpetanud Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste magistriõppe.
IT-õiguse õpingud täiendavad Simone senist akadeemilist ja praktilist kogemust kriminaalõiguse, kannatanute esindamise ning ühiskondlikult tundlike teemade käsitlemisel. Tehnoloogia ja õiguse kokkupuutepunktide tundmine on üha olulisem ka õigusteenuse igapäevases praktikas.
Palju õnne, Simone!
Simone Eelmaa kaitses edukalt oma doktoritööd
Uhkusega teatame, et NAMMi advokaat Simone Eelmaa kaitses Tartu Ülikoolis sotsioloogia erialal doktoritöö „The social categorization of sexual abuse“ („Seksuaalse väärkohtlemise ühiskondlik määratlus“).
Doktoritöö uurib, kuidas inimesed mõistavad seksuaalset väärkohtlemist, selle ohvreid ja väärkohtlemise riski. Töö üks keskseid järeldusi on, et ühiskondlik arusaam seksuaalsest väärkohtlemisest võib olla palju kitsam kui seaduses sätestatu.
Simone teadustöö on oluline täiendus büroo kriminaalõiguse ja kannatanute esindamise kogemusele. See ühendab õigusteaduse, sotsioloogia ja ohvrite vaate ning aitab paremini mõista, kuidas kannatanuid puudutavaid juhtumeid praktikas käsitleda. Palju õnne Simonele!
Simone doktoritööga saab tutvuda siin.
Juridicas ilmus Simone Eelmaa artikkel kuriteo aegumise katkemisest
Advokaadibüroo Namm advokaat Simone Eelmaa avaldas Juridica 7. numbris artikli „Mõned mõtted kuriteo aegumise katkemisest KarS § 81 lõike 5 punkti 5 tähenduses.“ Artikkel keskendub kriminaalmenetluses olulisele praktilisele küsimusele: kas täiendava tõendi esitamine kohtulikul arutamisel saab kaasa tuua kuriteo aegumise katkemise. Simone analüüsib KrMS § 297 ja KarS § 81 lõike 5 punkti 5 koostoimet ning selgitab, miks tõendi esitamise ja tõendi kogumise vahet ei tohiks menetluses kergekäeliselt hägustada. Artiklit saab lugeda siin.