Semilarski kaasus näitas toimingupiirangu reeglite ebaselgust

Toimingupiirang peab olema avaliku võimu kandjale arusaadav enne, kui tema tegevust hakatakse hindama kriminaalasjana. Oliver Nääs ja Sander Potisepp kirjutasid Tartu Postimehes Valvo Semilarski kaasuse põhjal, et toimingupiirangutega seotud regulatsioon vajab seadusandja tähelepanu.

Semilarski kriminaalasjas vaieldi muu hulgas selle üle, millal võib ametiisiku otsus olla seotud tema enda või temaga seotud ettevõtte huvidega. Tartu Ringkonnakohus tühistas osa süüdimõistmisest ja leidis, et kahe kinnistu enampakkumisele suunamist ei saanud pidada Semilarskiga seotud ettevõtte suhtes tehtud otsusteks.

Miks see on oluline?

Korruptsioonivastased reeglid peavad vältima huvide konflikti, kuid need peavad olema ka piisavalt selged. Kui avaliku teenistuse inimene ei saa enne otsustamist aru, kas ta peab end taandama, tekib oht, et kriminaalvastutus sõltub hilisemast tõlgendusest.

Mida teha praktikas?

Ametiisik peaks võimaliku huvide konflikti korral küsima nõu enne otsuse tegemist ja dokumenteerima, miks ta osaleb või taandub. Samal ajal on seadusandja ülesanne sõnastada toimingupiirang nii, et see oleks mõistetav ka väljaspool kohtusaali.

Kas iga huvide konflikt on kuritegu? Ei ole. Huvide konflikt võib vajada taandumist või halduslikku lahendust, kuid kriminaalvastutus eeldab selget seaduslikku alust ja tõendatud rikkumist.

Loe lähemalt Tartu Postimehest.