Tööõnnetus, töötaja õigused ja kahju hüvitamine

Tööõnnetus tuleb fikseerida ka siis, kui vigastus tundub esialgu väike või tööandjale teatamine ebamugav. NAMMi advokaat Simone Eelmaa ja büroo asutaja Küllike Namm kirjutasid Põhjarannikus tööõnnetustest, tööohutusest, töötaja õigustest ja tööandja vastutusest.

Artiklis arutletakse selle üle, mida teha siis, kui tööl juhtub õnnetus, vigastus tundub alguses tühine, tööandjale teatamine näib keeruline või töötaja kardab, et juhtunu fikseerimine võib kaasa tuua pahandusi. Just sellistes olukordades tehakse sageli otsuseid, mille tagajärjed avalduvad alles hiljem, kui tervisekahju süveneb, töövõime väheneb või tekib vaidlus selle üle, kas vigastus oli seotud tööga.

Mida teha kohe pärast tööõnnetust?

Advokaadibüroo NAMM soovitab tööõnnetuse korral tegutseda kiiresti ja läbimõeldult. Töötaja peaks juhtunust esimesel võimalusel teavitama tööandjat või vahetut juhti ning võimalusel tegema seda kirjalikult.

Kui vigastus vajab arstiabi, tuleb arstile ausalt öelda, et õnnetus juhtus tööülesandeid täites. Samuti tasub kirja panna, mis juhtus, millal ja kus see juhtus, millist tööd tehti, milliseid töövahendeid kasutati, kes olid kohal ning kas töökorralduses, juhendamises või töövahendites võis olla puudusi.

Millised tõendid tasub alles hoida?

Oluline on alles hoida fotod, sõnumid, e-kirjad, arsti dokumendid ja tunnistajate kontaktid. Need võivad hiljem olla määrava tähtsusega, kui on vaja tõendada tööõnnetuse asjaolusid, tööandja võimalikku vastutust või töötajale tekkinud kahju.

Tööõnnetuse fikseerimine ei ole töötaja poolt probleemi tekitamine. See on viis kaitsta oma tervist, sissetulekut ja õigusi. Kui juhtunu jääb dokumenteerimata, võib töötajal olla hiljem oluliselt keerulisem nõuda hüvitist ravikulude, sissetuleku kaotuse, töövõime vähenemise või muu kahju eest.

Kas tööandja vastutab alati?

Tööandja jaoks ei tähenda tööohutus üksnes juhendite olemasolu. Ohutu töökeskkond eeldab tegelikku riskide hindamist, sisulist juhendamist, sobivaid töövahendeid, järelevalvet ja valmisolekut töö peatada, kui töö tegemine seab inimese elu või tervise ohtu.

Kui õnnetus siiski juhtub, on aus ja täpne dokumenteerimine mõlema poole huvides. Sageli arvatakse, et kui töötaja on ise rikkunud tööohutusreegleid, siis vabaneb tööandja automaatselt vastutusest. See ei ole nii. Tööandja vabaneb vastutusest vaid siis, kui ta oli omalt poolt taganud tööohutuse, tööks sobivad vahendid ja vajaliku ettevalmistuse ning õnnetus juhtus sellest sõltumatult.

Küsimus: kas tööõnnetusest teatamine võib töötajale kahju teha?

Vastus: tööõnnetusest teatamine ei ole töötaja süüdistus tööandja vastu, vaid vajalik samm juhtunu fikseerimiseks. Kui õnnetus jääb dokumenteerimata, võib hiljem olla palju keerulisem tõendada, et tervisekahju tekkis töö tõttu.

Millal küsida õigusnõu?

Kui tööõnnetuse asjaolud on ebaselged, tööandja ei soovi juhtunut registreerida või töötaja ei tea, kuidas oma õigusi kaitsta, tasub õigusnõu küsida võimalikult vara. Varane nõustamine aitab vältida olukorda, kus vajalikud tõendid kaovad ja töötaja kannab üksi riski, mis võib tegelikult olla seotud puuduliku tööohutuse või tööandja kohustuste täitmata jätmisega.

Artiklit saab lugeda siin.