Terviseandmed: kas politsei võib neid loata küsida?
Politsei terviseandmete päringud tõid esile probleemi, millele juhtis tähelepanu NAMMi vandeadvokaat Sander Potisepp. Küsimus ei olnud üksnes selles, kas politsei võib kriminaalmenetluses terviseandmeid küsida. Põhiküsimus oli selles, kas seda tehakse inimese nõusolekul, kohtu kontrolli all või mõnel muul selgelt arusaadaval õiguslikul alusel.
Postimees kirjutas, et politsei oli avalikkusele jätnud mulje, nagu küsitaks inimeste terviseandmeid ainult nende loal. Sander märkas selles vastuolu ja tõi välja, et praktika võib olla laiem. Tema sekkumise järel tuli politseil tunnistada, et terviseandmeid on päritud ka ilma inimese loata.
Terviseandmed ei ole tavaline menetlusinfo. Need võivad näidata inimese haigusi, ravi, sõltuvusi, vaimse tervise seisundit ja muud väga isiklikku. Seetõttu peab nende kasutamine olema erandlik, põhjendatud ja hiljem kontrollitav.
Sandri tõstatatud küsimus on oluline kõigile inimestele, mitte ainult neile, kes on mõnes kriminaalasjas kahtlustatavad või tunnistajad. Kui riigiasutus saab tundlikke andmeid küsida lihtsalt päringuga, peab inimesel olema kindlus, et seda õigust ei kasutata liiga laialt.
Praktiline probleem on ka selles, et inimene ei pruugi teada, kes tema terviseandmeid vaatas ja miks. See teema näitab, miks andmekaitse ei ole ainult tehniline küsimus. See on põhiõiguste küsimus. Kui riik kasutab inimese terviseandmeid, peab kontroll olema tugevam kui tavalise dokumendi või registriandme puhul.
Loe lähemalt Postimehest.
Mida näitas hilisem kontroll?
Siseminister Igor Taro andis juuni alguses politsei- ja piirivalveametile ning kaitsepolitseiametile ülesande kõik ametnike tehtud terviseandmete päringud üle kontrollida. Kontrolli tulemused avalikustati 6. augustil 2026. Politsei vaatas läbi kõik 2026. aastal tehtud 2139 päringut ja leidis neist 135 juhtumit, mida ei hinnatud korrektseks või õiguspäraseks või mis vajavad täiendavat hindamist. Kõige tõsisem probleem oli retseptiandmete kasutamine inimese asukoha väljaselgitamiseks. Samuti leiti päringuid, mis tehti enne menetluse alustamist, kuigi õiguslik alus päringuks tekib alles menetluse alustamisel.
Kaitsepolitsei oli 13 kuu jooksul teinud terviseandmete päringuid umbes 13 000 inimese kohta. Kontrolli järgi olid need tehtud õiguslikul alusel, kuid varem oli tuvastatud üks rikkumine, kus ametnik päris oma lähedase andmeid. Politsei kehtestab terviseandmete päringutele nelja silma põhimõtte ja täpsustab päringuvorme. Justiitsminister Liisa Pakosta ütles mais 2026, et valitsus on algatanud seadusemuudatuse, mis jõuab sügisel Riigikokku. Kontroll kinnitas, et Sandri tõstatatud küsimus oli põhjendatud: tundlike andmete päringud vajavad tugevamat ja sisulist kontrolli.
Artiklit on uuendatud 6. oktoobril 2026.