Riigikohus tunnistas kalapüügiseaduse osaliselt põhiseadusvastaseks
Riigikohtu lahend kinnitab, et ettevõtja põhiõigusi ei tohi piirata automaatselt olukorras, kus tal ei ole olnud tegelikku võimalust end menetluses kaitsta.
Advokaadibüroo Namm vandeadvokaadid Kristiina Urb-Semjonov ja Küllike Namm esindasid edukalt klienti Riigikohtus vaidluses, mis puudutas kalapüügiseaduse põhiseaduspärasuse kontrolli.
Vaidlus sai alguse sellest, et Põllumajandus- ja Toiduamet vähendas kalapüügiloa omaja püügivõimalusi kaheks aastaks. Selle põhjuseks ei olnud loa omaja enda rikkumine, vaid asjaolu, et väärteo korras oli karistatud kahte kalurit, kes püüdsid kala tema kalapüügiloa alusel. Kalapüügiloa omajat ennast väärteomenetlusse ei kaasatud ning tal ei olnud võimalik seal esitada oma seisukohti, tõendeid ega vastuväiteid.
Riigikohus leidis 2. juuni 2025 lahendis asjas 5-25-1/15, et selline olukord riivas loa omaja õigusi väga intensiivselt. Sisuliselt tekkis haldusorganil automaatne alus vähendada ettevõtja püügivõimalusi, kuigi ettevõtjal endal ei olnud olnud varasemas menetluses tõhusat võimalust kaitsta oma õigusi ega vaielda vastu asjaoludele, millele hilisem otsus tugines.
Riigikohus tunnistas kalapüügiseaduse § 56 lõiked 3 ja 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks osas, milles need nägid ette püügivõimaluse vähendamise põhjusel, et kalapüügiseaduse § 71¹ lõikes 1 sätestatud rikkumiste eest oli karistatud muud isikut kui kalapüügiloa saanud isikut ennast.
Lahend on oluline ettevõtjatele ja kalapüügiloa omajatele, aga laiemalt ka kõigile olukordadele, kus riik teeb isiku õigusi oluliselt piirava otsuse teise isiku rikkumise põhjal. Riigikohus rõhutas, et inimesel või ettevõtjal peab olema tegelik ja tõhus võimalus oma õigusi kaitsta, eriti siis, kui otsusel on otsene mõju tema majandustegevusele. Lahendiga saab tutvuda siin.