Sideandmete säilitamine vajab selgemaid piire

Sideandmed võivad anda inimese eraelu kohta sama tundliku pildi kui sõnumi sisu. NAMMi advokaadid Sander Potisepp ja Kristjan Tuul kirjutasid ERR-is, et riik ei ole viinud sideandmete säilitamise reegleid piisavalt kooskõlla Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikaga.

Sideandmed näitavad, kellega inimene suhtleb, kus ta liigub ja millised on tema harjumused. Euroopa Kohus on mitmes lahendis selgitanud, et kõigi inimeste andmete vahet tegemata kogumine ei ole põhiõiguste kaitsega kooskõlas. Sama põhimõtet on advokaatide hinnangul Eesti õiguses liiga kaua edasi lükatud.

Mida see inimesele tähendab?

Kui sideandmeid säilitatakse kõigi kohta igaks juhuks, puudutab see mitte ainult kahtlustatavaid, vaid iga telefoni- ja internetikasutajat. Küsimus ei ole selles, kas riik võib raske kuriteo uurimiseks andmeid kasutada. Küsimus on selles, kas andmeid võib ennetavalt koguda kõigi kohta.

Mida peaks seadus täpsustama?

Seadus peaks selgelt ütlema, milliste raskete kuritegude uurimiseks sideandmeid kasutada võib, kelle kohta andmeid säilitatakse ja kes annab loa andmetele ligi pääseda. Üldine ja piiramatu kogumine ei paku kindlust ei inimesele ega uurimisasutusele, sest ebaselgelt kogutud tõend võib hiljem kohtus kasutuskõlbmatuks osutuda.

Kas sideandmeid võib kriminaalmenetluses kasutada? Võib, kuid kasutus peab olema seaduslik, põhjendatud ja kontrollitav. Raske kuriteo uurimine ei õigusta automaatselt kõigi inimeste andmete laussäilitamist.

Loe lähemalt ERR-st või Postimehest.