Kiiruseületamine: trahv või juhtimisõiguse äravõtmine?

Kui ületate lubatud kiirust 21 kuni 40 km/h, võib karistuseks olla rahatrahv kuni 800 eurot või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Suurema ületamise korral on karistused rangemad. Riigikohus on 2026. aastal korduvalt kinnitanud, et kui varasemad trahvid ei ole juhti mõjutanud, võib juhtimisõiguse äravõtmine olla põhjendatud.

Millised karistused on kiiruseületamise eest?

Liiklusseaduse § 227 järgi sõltub karistus sellest, kui palju lubatud kiirust ületati. Üks trahviühik on 8 eurot.

• kuni 20 km/h: rahatrahv kuni 30 trahviühikut ehk 240 eurot
• 21 kuni 40 km/h: rahatrahv kuni 100 trahviühikut ehk 800 eurot või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks
• 41 kuni 60 km/h: rahatrahv kuni 200 trahviühikut ehk 1600 eurot, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuks
• üle 60 km/h: rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk 2400 eurot, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 24 kuuks

Need on ülemmäärad. Konkreetse karistuse valib menetleja või kohus.

Juhtimisõigust saab ära võtta kahel viisil. Põhikaristusena määratakse see rahatrahvi või aresti asemel, nagu eespool loetletud. Lisakaristusena määratakse see koos rahatrahvi või arestiga, nii et inimene saab trahvi ja kaotab lisaks ka juhtimisõiguse. Lisakaristust saab määrata alates 21 km/h ületamisest ja selle pikkus sõltub samuti rikkumise ulatusest.

Kui rikkumine on salvestatud kiiruskaameraga ja juhti kohapeal ei tuvastatud, saab sõiduki omanik tavaliselt hoiatustrahvi. See ei ole karistus. Selle kohta lugege lähemalt hoiatustrahvi vaidlustamise selgitusest. Kui politsei peatab teid kohapeal, alustatakse väärteomenetlust ja tulemuseks võib olla karistus, mis kantakse karistusregistrisse.

Kas juhtimisõiguse äravõtmine on erandlik karistus?

Ei. Riigikohus rõhutas 17. veebruari 2026 otsuses asjas nr 4-25-2712/24, et juhtimisõiguse äravõtmiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid.

Selles asjas sõitis juht Tallinnas 82 km/h kohas, kus lubatud kiirus oli 50 km/h. Talle oli ühe aasta jooksul määratud juba kolm karistust kiiruseületamise eest. Politsei võttis temalt juhtimisõiguse neljaks kuuks. Harju Maakohus asendas selle 560 euro suuruse rahatrahviga, kuid Riigikohus tühistas maakohtu otsuse ja jõustas politsei otsuse.

Miks on varasemad rikkumised tähtsad?

Karistusseadustiku § 56 järgi arvestatakse karistuse valikul ka seda, kas karistus mõjutab inimest edaspidi rikkumistest hoiduma. Riigikohtu hinnangul on rahatrahv üldjuhul oma mõju ammendanud, kui korduvad trahvid ei ole uusi rikkumisi ära hoidnud.
7. mai 2026 otsuses asjas nr 4-25-4068/15 sõitis kutseline autojuht maanteel 139 km/h, kuigi lubatud oli 90 km/h. See oli tal üheksa kuu jooksul teine samaväärne rikkumine ja eelmise eest oli ta saanud 1032 euro suuruse trahvi. Pärnu Maakohus asendas politsei määratud kahekuulise juhtimisõiguse äravõtmise 1200 euro suuruse trahviga. Riigikohus taastas juhtimisõiguse äravõtmise.

Riigikohus kinnitas mõlemas asjas, et juhtimisõiguse äravõtmist ei välista see, et inimene vajab juhiluba sissetuleku teenimiseks.

Praktikas tähendab see, et kui varasemad trahvid ei ole juhi käitumist muutnud, ei pruugi järgmine kiiruseületamine enam lõppeda rahatrahviga.

Mis saab, kui ületate kiirust mitu korda enne esimest karistust?

Kui juht paneb enne varasema rikkumise eest karistamist toime uue rikkumise, mis vastab samale väärteokoosseisule, näiteks ületab mõlemal korral kiirust 21 kuni 40 km/h, tuleb karistamisel arvestada erireegleid. Ka siis, kui tegusid menetletakse eraldi, ei tohi karistused kokku ületada seda, mida saaks määrata ühes menetluses.

Riigikohus selgitas 3. juuli 2026 otsuses asjas nr 4-26-1364/11, et eraldi menetlustes võib kohaldada ka eri liiki karistusi. Kui ühe teo eest on määratud trahv, ei pea teise eest tingimata määrama samuti trahvi. Selles asjas oli juhile ühe kiiruseületamise eest määratud 90 trahviühiku suurune trahv. Teise eest võttis politsei juhtimisõiguse kuueks kuuks. Riigikohus vähendas selle kolmele kuule, sest koos trahviga ei tohtinud karistus ületada seaduses ette nähtud ülemmäära.

Kui palju on aega trahvi vaidlustamiseks?

Vaidlustamise tähtaeg ja koht sõltuvad sellest, millises menetluses otsus tehti.

Lühimenetluse puhul kehtib erand, kui olete lühimenetluses määratud mõjutusmeetme tingimused täitnud, kuid soovite otsust vaidlustada. Siis saate pärast tõendite taotlemist esitada kaebuse maakohtule.

Kas trahvi vaidlustamine võib olukorra halvemaks teha?

Kui vaidlustate politsei ehk kohtuvälise menetleja otsuse maakohtus, ei tohi maakohus teie olukorda raskendada. Maakohus võib karistust kergendada, kuid politsei võib selle otsuse edasi kaevata. Nii juhtus kõigis kolmes eespool nimetatud asjas. Riigikohus jõustas seal politsei määratud juhtimisõiguse äravõtmise või määras selle ise. Kui politsei vaidlustab maakohtu otsuse, võib Riigikohus maakohtu lahendi tühistada ja jõustada kohtuvälise menetleja otsuse või seaduses sätestatud tingimustel teha muu lahendi.

Mida teha, kui teie suhtes on alustatud väärteomenetlust?

1. Kontrollige, mille eest teid menetletakse. Vaadake, millise liiklusseaduse sätte järgi on tegu kvalifitseeritud ja milliseid karistusi see võimaldab.
2. Vaadake üle oma varasemad karistused. Kehtivad karistused samalaadsete rikkumiste eest suurendavad juhtimisõiguse kaotamise riski.
3. Hinnake tõendeid. Küsige, kuidas kiirust mõõdeti ja millised tõendid menetlejal on.
4. Kaaluge enne vaidlustamist riske. Mõelge läbi, mis võib juhtuda, kui maakohtu otsus edasi kaevatakse.
5. Pidage nõu advokaadiga, kui juhtimisõigus on teile tööks vajalik või teil on varasemaid rikkumisi.

Korduma kippuvad küsimused

Kui pikaks ajaks võidakse juhtimisõigus ära võtta 50 km/h kiiruseületamise eest?

50 km/h ületamine kuulub vahemikku 41 kuni 60 km/h. Selle eest võib põhikaristusena võtta juhtimisõiguse ära kuni 12 kuuks. Kui põhikaristuseks on rahatrahv või arest, võib lisakaristusena võtta juhtimisõiguse ära kolmest kuni kuue kuuni. Sama teo eest ei saa juhtimisõigust ära võtta korraga põhi- ja lisakaristusena. Täpse kestuse määrab menetleja või kohus.

Kui suur on trahv 20 km/h ületamise eest?

Kiiruskaamera hoiatustrahv on 7 eurot iga ületatud kilomeetri kohta tunnis. Kui ületamine on pärast mõõtemääramatuse mahaarvamist 20 km/h, on trahv 140 eurot.

Kui politsei peatab teid kohapeal, kohaldab ta kuni 20 km/h ületamise korral üldjuhul lühimenetlust. Siis on mõjutustrahv samuti 7 eurot ületatud kilomeetri kohta, 14 kuni 17-aastasele poole väiksem. Mõjutustrahv ei ole karistus ega lähe karistusregistrisse. Mõjutusmeetmena võib määrata ka 45-minutilise rahunemispeatuse.

Kui asja menetletakse tavalises väärteomenetluses, võib trahv olla kuni 30 trahviühikut ehk 240 eurot.

Kas kiiruseületamise eest võib saada aresti?

Jah, kui lubatud kiirust ületatakse üle 40 km/h. Aresti saab määrata ainult kohus. Täiskasvanule saab väärteo eest mõista kuni 30 päeva aresti, alaealisena toime pandud väärteo eest kuni 10 päeva. Väiksema ületamise eest aresti ei määrata.

Mitme kiiruseületamise eest võetakse juhtimisõigus ära?

Kindlat arvu seadus ei sätesta. Ühes Riigikohtu 2026. aasta lahendis piisas ka ühest varasemast trahvist, mis oli määratud samaväärse rikkumise eest ega olnud juhti mõjutanud.

Kas juhiloa vajamine tööks välistab juhtimisõiguse äravõtmise?

Ei. Riigikohus on 2026. aastal korduvalt leidnud, et sissetuleku sõltumine juhtimisõigusest ei välista selle äravõtmist, eriti korduvate rikkumiste korral.

Kas juhtimisõiguse äravõtmise saab asendada rahatrahviga?

Karistuse liigi valib menetleja või kohus. Kui vaidlustate politsei otsuse maakohtus, võib maakohus määrata kergema karistuse, näiteks asendada juhtimisõiguse äravõtmise rahatrahviga. Politsei võib selle otsuse aga edasi kaevata. Riigikohus on 2026. aastal mitmes asjas maakohtu määratud rahatrahvi tühistanud ja jõustanud politsei määratud juhtimisõiguse äravõtmise, kui varasemad trahvid ei olnud juhti mõjutanud. Seadus näeb ette erandi inimesele, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Riigikohtu praktika järgi tuleb selle erandi kohaldamiseks hinnata, kas juhtimisõiguse olemasolu on inimesele tema liikumispuude tõttu vältimatult vajalik.

Kas maakohus võib trahvi vaidlustamisel määrata raskema karistuse?

Ei. Maakohus ei tohi kohtuvälise menetleja otsust vaidlustanud inimese olukorda raskendada. Kui maakohus karistust kergendab ja politsei selle otsuse edasi kaebab, võib Riigikohus jõustada politsei algse otsuse.

Kui kaua on aega politsei otsust vaidlustada?

Kiir- või üldmenetluses tehtud politsei otsuse saab maakohtus vaidlustada 15 päeva jooksul. Kiirmenetluses hakkab tähtaeg kulgema otsuse kättesaamisest. Üldmenetluses algab tähtaeg päevast, mil otsus on teile kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Lühimenetluses tehtud otsuse vaidlustamise kord on teistsugune. Üldjuhul tuleb kaebus esitada otsuse teinud menetlejale 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. Seejärel jätkab menetleja asja kiir- või üldmenetluses või tühistab lühimenetluse otsuse.

Kui olete täitnud lühimenetluses määratud mõjutusmeetme, näiteks pidanud 45-minutilise rahunemispeatuse, kuid ei nõustu otsusega, saate 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest nõuda menetlejalt tõendite vormistamist ja edastamist. Seejärel saate esitada kaebuse maakohtule 15 päeva jooksul tõendite kättesaamisest.

Kiiruskaamera trahviteate vaidlustamiseks on aega 30 päeva. Lähemalt lugege hoiatustrahvi selgitusest.

Kas kiiruskaamera hoiatustrahv suurendab juhtimisõiguse kaotamise riski?

Ei. Hoiatustrahv ei ole karistus ja sellele ei saa tugineda rikkumiste korduvuse hindamisel.

Kas kiiruseületamise karistus läheb karistusregistrisse ja kui kaua see seal on?

Kui kiiruseületamise eest määratakse tavalises väärteomenetluses karistus, näiteks rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine, kantakse see karistusregistrisse. Kiiruskaamera hoiatustrahv ja lühimenetluses määratud mõjutustrahv registrisse ei lähe. Väärteo karistuse andmed kantakse arhiivi üldjuhul üks aasta pärast trahvi tasumist või juhtimisõiguse äravõtmise aja lõppu. Kui lisaks trahvile võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus, hakkab aasta kulgema siis, kui mõlemad on ära kantud. Arhiivis säilitatakse väärteo karistuse andmeid veel kümme aastat. Arhiiviandmed ei ole üldsusele avalikud. Nendega saab tutvuda inimene ise ning seaduses nimetatud isikud ja asutused seaduses lubatud juhtudel. Lähemalt lugege karistusregistri ja karistuse kustumise selgitusest.

Mis juhtub, kui juhin autot ajal, mil juhtimisõigus on ära võetud?

Kui juhite autot ajal, mil teie juhtimisõigus on ära võetud, on see eraldi väärtegu. Selle eest võib saada rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 2400 eurot või aresti. Kui juhtimisõiguseta sõidetakse süstemaatiliselt, võib tegu olla kuriteoga. Riigikohtu praktika järgi eeldab see vähemalt kolme omavahel seotud juhtimisõiguseta sõitmist. Kuriteo eest võib saada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Millal pöörduda advokaadi poole?

Advokaadiga tasub nõu pidada, kui teil on oht kaotada juhtimisõigus, eriti kui teil on varasemaid liiklusrikkumisi või juhiluba on teie töö jaoks hädavajalik. Advokaat aitab hinnata tõendeid, valida vaidlustamise viisi ja kaaluda, kas vaidlustamine on teie olukorras mõistlik. Advokaadibüroo NAMM advokaadid nõustavad ja esindavad kliente väärteomenetluses ja trahvivaidlustes.

Artikkel kajastab kehtivat õigust seisuga 13. oktoober 2026.