Karistusregister: millal karistus kustub ja kes teie andmeid näeb?

Karistusregistri andmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi, kui seaduses ette nähtud tähtaeg on möödunud. Väärteo eest määratud rahatrahvi andmed kantakse arhiivi üldjuhul aasta pärast trahvi tasumist. Kuriteo puhul sõltub tähtaeg karistuse liigist. Arhiiviandmed ei ole üldsusele kättesaadavad. Neid näete teie ise ning karistusregistri seaduse §-s 20 nimetatud isikud ja asutused seaduses ette nähtud juhtudel.

Karistusandmete kustumine tähendab seega, et andmed eemaldatakse registrist ja kantakse arhiivi, mitte seda, et need kohe lõplikult hävitatakse.

Mida näitab karistusregister ja millal on karistus kehtiv?

Karistusregistrisse kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. Seni, kuni andmed on registris, on karistus kehtiv. Kehtivat karistust arvestatakse muu hulgas uue süüteo korral korduvuse hindamisel. Kui andmed registrist kustutatakse ja arhiivi kantakse, ei ole karistus enam kehtiv ja seda üldjuhul ei arvestata enam karistatuse ega korduvusena. Arhiveeritud karistusandmetel on õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Lisaks võib kohus neid teatud olukordades kasutada riskide hindamisel, millest on juttu allpool.

Registri andmed on avalikud, kui seadus ei näe ette teisiti. Igaühel on õigus saada andmeid enda kohta. Teise inimese kohta päringut tehes tuleb märkida, millisel õiguslikul alusel või eesmärgil andmeid küsitakse. Tavapärase päringuga näeb teine inimene ainult kehtivaid karistusi, mitte arhiivi.

Millal karistusandmed kustuvad?

Karistusregistri seaduse § 24 järgi on täisealise peamised tähtajad järgmised. Andmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi, kui:

• väärteo eest määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö tegemisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta
• maksuväärteo eest määratud rahatrahvi tasumisest või aresti täitmisest on möödunud kaks aastat
• psühhiaatrilise sundravi või sõltuvusravi lõpetamisest on möödunud kaks aastat
• kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat
• tingimisi karistuse katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat
• kuriteo eest mõistetud üldkasuliku töö tegemisest on möödunud kolm aastat
• alla viieaastase vangistuse kandmisest on möödunud viis aastat
• viie- kuni kahekümneaastase vangistuse kandmisest on möödunud kümme aastat
• üle kahekümneaastase vangistuse kandmisest on möödunud viisteist aastat

Andmed kustutatakse ka siis, kui otsuse täitmine on aegunud või inimene on surnud.

Tähtaeg hakkab kulgema põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest. Kui näiteks liiklusväärteo eest määrati rahatrahv ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine, algab üheaastane tähtaeg siis, kui trahv on tasutud ja juhtimisõiguse äravõtmise aeg on läbi.

Eluaegse vangistuse andmeid üldjuhul ei kustutata. Erand on olukord, kus inimene vabastatakse eluaegsest vangistusest. Siis arvutatakse kustutamise tähtaeg tegelikult kantud karistuse järgi.

Andmete arhiivi kandmiseks ei pea avaldust esitama ja varem seda taotleda ei saa. Register saab tähtaega õigesti arvestada alles siis, kui karistuse täitmise andmed, näiteks trahvi tasumine, on registrisse jõudnud. Neid andmeid edastab trahvi määranud asutus või kohtutäitur, mitte inimene ise.

Kas alaealisena saadud karistus kustub kiiremini?

Jah. Kui inimene oli süüteo toimepanemise ajal alaealine, on kustutamise tähtajad lühemad. Näiteks kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse, tingimisi karistuse ja üldkasuliku töö andmed kantakse arhiivi kahe aasta ning alla viieaastase vangistuse andmed kolme aasta pärast. Väärteo karistuse puhul on tähtaeg samuti üks aasta.

Mis saab andmetest pärast arhiivi kandmist?

Väärteo karistuse andmeid säilitatakse arhiivis kümme aastat ja kuriteo karistuse andmeid 50 aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates.

Arhiivi andmeid ei näe igaüks. Teil on õigus saada enda kohta ka arhiiviandmeid. Teistele väljastatakse neid ainult karistusregistri seaduse §-s 20 nimetatud isikutele ja asutustele seal kirjas olevatel eesmärkidel, näiteks uurimisasutusele, prokuratuurile ja julgeolekuasutustele. Tööandja saab arhiiviandmeid kontrollida üksnes seaduses eraldi nimetatud juhtudel, näiteks lastega töötamise või politsei-, prokuratuuri- ja vanglateenistuse puhul.

Kas arhiivi kantud karistust saab hiljem arvestada?

Arhiveeritud karistus ei ole enam kehtiv, kuid mõnel juhul saab arhiveeritud karistusandmeid siiski arvestada. Seadus loetleb olukorrad, kus neil on õiguslik tähendus, näiteks lastega töötamise, teatud avalike ametikohtade ning kodakondsuse ja välismaalaste menetluste puhul. Seda, kes ja millisel eesmärgil saab arhiivist andmeid küsida, reguleerib eraldi karistusregistri seaduse § 20.

Riigikohus muutis 15. veebruari 2023 määruses asjas nr 1-15-1446/76 oma varasemat praktikat. Kohus võib arvestada arhiveeritud karistusandmeid, kui otsustab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle või hindab vahistamisel, kas inimene võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkata kuritegude toimepanemist. Arhiveeritud karistusandmed on siis osa inimese varasemast elukäigust. Riigikohus rõhutas samas, et varasema karistuse tähendus ajas väheneb ja oluline on, kui palju aega on möödunud ning kas teod moodustavad käitumismustri.

Kas tööandja võib nõuda karistusregistri väljavõtet?

Tööandja ei tohi nõuda, et võtaksite ise välja oma karistusregistri andmed ja esitaksite need talle. Seadus keelab nõuda inimeselt tema kohta registris või registri arhiivis hoitavaid andmeid ning seda on rõhutanud ka Andmekaitse Inspektsioon. Kui tööandjal on õigus karistusandmeid kontrollida, peab ta üldjuhul tegema päringu ise ja vastutama selle eest, et kontrollimiseks on seaduslik alus. Päring jääb registri logisse ning hiljem on näha, kes ja millal teie andmeid päris.

Sellisel korraldusel ka kaks peamist põhjust. Esiteks teie ise saate enda kohta ka arhiiviandmeid, kuid tööandjal üldist õigust neid näha ei ole. Kui tööandja võiks nõuda, et tooksite ise täieliku väljavõtte, saaks ta teie kaudu kätte andmed, millele tal registrist otse juurdepääsu reeglina ei ole.

Teiseks, teise inimese kohta päringut tehes tuleb märkida päringu õiguslik alus või eesmärk. Lisaks peab tööandjal olema karistusandmete töötlemiseks isikuandmete kaitse nõuetele vastav õiguslik alus ja andmete kontrollimine peab olema konkreetse töö seisukohalt vajalik. Arhiiviandmeid saab tööandja kontrollida ainult seaduses eraldi ette nähtud juhtudel. Näiteks lastega töötamisel peab tööandja kandideerija karistusandmed ise kontrollima. Seadus lubab teil siiski vabatahtlikult volitada teist isikut enda kohta päringut tegema.

Kas uus karistus pikendab varasema karistuse kustumist?

Ei. Alates 1. oktoobrist 2013 ei pikenda uus karistus varasema karistuse kustutamise tähtaega. Iga karistuse andmeid hinnatakse sellele ette nähtud tähtaja järgi. Kehtiv varasem karistus võib siiski olla oluline süüteo korduvuse arvestamisel. Kui lõplik süüdimõistev otsus tehti enne 1. oktoobrit 2013, hinnatakse karistatust ja süüteo korduvust süüteomenetluse ajal kehtinud seaduse järgi.

Kuidas oma karistusandmeid kontrollida?

1. Tehke päring e-toimikus. Logige sisse ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga. Enda kohta näete nii registri kui ka arhiivi andmeid ja päring on tasuta.
2. Arvutage tähtaeg. Lihtsamal juhul leidke kuupäev, millal trahv tasuti, karistus kanti ära või katseaeg lõppes, ja liitke sellele seaduses ette nähtud tähtaeg. Ennetähtaegse vabastamise, asenduskaristuse või mitme karistuse korral võib alguspunkt olla teine.
3. Kui trahv on tasutud, kuid registris pole seda näha, võtke ühendust trahvi määranud asutusega, näiteks politseiga, või kohtutäituriga, kui trahv oli sundtäitmisel. Nemad edastavad registrile täitmise andmed. Kui te ei tea, milline kohtutäitur asja menetles, aitab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.
4. Kui trahvi täitmine on aegunud, kuid andmed on endiselt registris, pöörduge samuti trahvi määranud asutuse või kohtutäituri poole, et aegumine registrisse kantaks.
5. Kui andmed on muul põhjusel valed, pöörduge karistusregistri poole Registrite ja Infosüsteemide Keskuses. Kui leiate, et teie andmete töötlemisel on rikutud teie õigusi, võite pöörduda ka Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole.

Karistusregistri päringu ja andmete kohta leiate lisateavet Registrite ja Infosüsteemide Keskuse karistusregistri korduvatest küsimustest.

Korduma kippuvad küsimused

Millal kustub trahv karistusregistrist?

Väärteo eest määratud rahatrahvi andmed kantakse arhiivi üldjuhul aasta pärast trahvi tasumist. Maksuväärteo trahvi puhul on tähtaeg kaks aastat.

Mida näeb teine inimene minu karistusregistri päringust?

Tavapärase päringuga näeb teine inimene ainult kehtivaid karistusi, mitte arhiivi. Väljavõttes ei näidata väärteo eest määratud alla 50 trahviühiku suurust rahatrahvi, välja arvatud juhul, kui väärtegu on toime pandud korduvalt või kui lisaks trahvile määrati lisakaristus. Kui teie kohta on registris ainult arhiiviandmed, väljastatakse tavapärase päringu tegijale teatis, et kehtiv karistus puudub.

Kas ma näen, kes minu karistusregistrit kontrollis?

Jah. Kõik päringud logitakse. E-toimikus saate teha tasuta järelpärimiste päringu ja vaadata, kes ning millal teie andmeid päris.

Kas karistusregistri päring on tasuta?

Enda kohta saate e-toimikus teha päringuid tasuta. Teise inimese kohta ilma tema volituseta tehtud päring on tasuline ja maksab 4 eurot.

Kas mõjutustrahv läheb karistusregistrisse?

Ei. Lühimenetluses määratud mõjutustrahv ei ole karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ja seda ei arvestata korduvusena.

Kas hoiatustrahv läheb karistusregistrisse?

Ei. Kirjalikus hoiatamismenetluses, näiteks kiiruskaamera rikkumise eest, määratud hoiatustrahv ei ole karistus ja seda ei kanta karistusregistrisse.

Kas tingimisi karistus kustub kiiremini kui reaalne vangistus?

Tingimisi karistuse andmed kantakse arhiivi kolm aastat pärast katseaja lõppemist. Kantud alla viieaastase vangistuse andmed kantakse arhiivi viis aastat pärast vangistuse kandmist.

Kuidas arvutada tähtaega, kui mind vabastati vanglast ennetähtaegselt?

Kui inimene vabastatakse karistusest enne tähtaega või karistus asendatakse teist liiki karistusega, arvutatakse kustutamise tähtaeg tegelikult kantud karistuse järgi. Kui inimesele määrati katseaeg, algab tähtaeg katseaja lõppemisest.

Kas karistust saab enne tähtaega kustutada?

Ei. Karistusandmed kantakse arhiivi seaduses ette nähtud tähtaja möödumisel ja varem neid taotluse alusel eemaldada ei saa, ka mitte töö või viisa saamiseks.

Kas tööandja näeb minu kustunud karistust?

Üldjuhul mitte. Tavapärase päringuga on näha ainult kehtivad karistused. Arhiiviandmeid saab tööandja kontrollida ainult seaduses eraldi ette nähtud juhtudel, näiteks lastega töötamise või teatud ametikohtade puhul.

Kas karistus võib takistada esmase juhiloa saamist?

Jah. Esmast juhiluba ei väljastata, kui inimesel on karistatus näiteks joobes juhtimise, suurema kiiruseületamise või liikluskuriteo eest või kui teda on korduvalt karistatud teiste liiklusväärtegude eest. Karistatus lõpeb, kui karistusandmed kantakse arhiivi.

Kas välisriigis saadud karistus kustub samamoodi?

Kui Eesti kodanik või Eestis elamisloa või elamisõigusega välismaalane on süüdi mõistetud välisriigi kohtus, kustutatakse tema karistusandmed Eesti karistusregistrist samade tähtaegade järgi, kui EL-i õigusaktist või välislepingust ei tulene teisiti.

Kas karistuse kustumisel kaob minu nimi ka kohtulahendist?

Üldjuhul jah. Pärast karistusandmete kustutamist asendatakse avalikustatud kohtulahendites nimi initsiaalide või tähemärgiga. Seadus loetleb siiski teatud kuritegusid, mille puhul nime ei asendata.

Riigikohus otsustas 29. septembril 2026 asjades nr 5-26-6 ja 5-26-25, et teatud narkokuritegude ja süütamise eest karistatud inimese nime ei saa jätta avalikku kohtulahendisse tähtajatult üksnes toimepandud kuriteo liigi tõttu. Varem jäi nende kuritegude puhul inimese nimi kohtulahendis nähtavaks ka pärast seda, kui tema karistus oli karistusregistrist kustunud. Riigikohus leidis, et selline automaatne avalikustamine on põhiseadusega vastuolus.

Viie kohtusse pöördunud inimese ja juba pooleli olevate samalaadsete kohtuasjade puhul tuli seda seisukohta rakendada kohe. Teiste samade kuritegude eest karistatud inimeste puhul andis Riigikohus Riigikogule pool aastat aega, et otsustada, millistel tingimustel võib kustunud karistusega inimese nimi siiski avalikku kohtulahendisse jääda. Lähemalt saate lugeda Riigikohtu pressiteatest.

Kohtulahendist nime asendamine ei puuduta artikleid ja muid veebilehti, kus kohtuasjast on kirjutatud.

Kas kustutatud karistus on päriselt kadunud?

Registri aktiivsest osast küll, kuid andmed kantakse esmalt arhiivi. Seal säilitatakse väärteo andmeid kümme ja kuriteo andmeid 50 aastat ning seejärel need kustutatakse. Kohtulahendite avalikustamine on sellest eraldi küsimus.

Millal pöörduda advokaadi poole?

Õigusnõu tasub küsida, kui kahtlete registri andmete õigsuses, näiteks kui andmed ei ole tähtaja möödudes arhiivi kantud, või kui teid menetletakse uues asjas ja on oluline mõista, kas varasem karistus on kehtiv ja kuidas seda võidakse arvestada. Advokaadibüroo NAMM advokaadid nõustavad ja esindavad kliente kriminaalasjades ja väärteomenetluses. Kui teid kutsutakse kahtlustatavana ülekuulamisele, lugege ka artiklit kahtlustatava õigused.

Artikkel kajastab kehtivat õigust seisuga 29. september 2026.