Mis vahe on juristil ja advokaadil?

Jurist on inimene, kellel on tavaliselt õigusalane haridus. Pelgalt juristina tegutsemist seadus eraldi ei reguleeri. Advokaat on Eesti Advokatuuri liige, kes on üldjuhul sooritanud advokaadieksami ning keda seovad kutsesaladuse hoidmise kohustus, pidev täiendusõpe ja advokatuuri järelevalve. Advokaadid on kas vandeadvokaadid või vandeadvokaadi abid. Kõige laiem pädevus on vandeadvokaadil. Näiteks tsiviilasja hagimenetluses saab Riigikohtus tegutseda ainult vandeadvokaadi vahendusel, välja arvatud mõned seaduses nimetatud erandid, näiteks pankrotihalduri esindusõigus pankrotivõlgniku asjas.

Lühidalt: jurist, vandeadvokaadi abi ja vandeadvokaat

• Jurist on tavaliselt õigusalase haridusega inimene. Pelgalt juristina tegutsemist seadus eraldi ei reguleeri, selleks ei nõuta kutseeksamit ja advokatuur juristi tegevust ei kontrolli. Õiguse õppesuunal vähemalt magistrikraadiga jurist võib teid esindada tsiviil- ja haldusasjas maakohtus, halduskohtus ja ringkonnakohtus ning kriminaalasjas kannatanu esindajana. Kahtlustatava või süüdistatava kaitsjaks võib ta olla menetleja loal.
• Vandeadvokaadi abi on advokaat ja Eesti Advokatuuri liige, kes on sooritanud vandeadvokaadi abi eksami ja tegutseb vandeadvokaadist patrooni juhendamisel. Talle kehtivad advokaadi kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuded ning kutsesaladuse hoidmise kohustus nagu vandeadvokaadile. Riigikohtus ei saa ta tegutseda tsiviilasja hagimenetluses.
• Vandeadvokaat on advokaat, kellel on kõige laiem seadusest tulenev pädevus. Vandeadvokaadiks saab üldjuhul pärast vähemalt kolmeaastast tegutsemist vandeadvokaadi abina ja vandeadvokaadieksami sooritamist.

Kes on jurist?

Jurist on inimene, kellel on tavaliselt õigusalane haridus. Jurist võib töötada näiteks ettevõttes, ametiasutuses, õigusbüroos või iseseisva konsultandina. Paljud juristid on oma valdkonnas väga head asjatundjad.

Juristina tegutsemine ei ole Eestis üldiselt seadusega reguleeritud. Juristi ametisse pääsu ei määra advokatuur ega muu kutseorganisatsioon ja juristile ei kohaldu pelgalt juristi staatuse tõttu advokatuuri liikmesus, järelevalve ega advokatuuriseaduses sätestatud kutsetagatised. See tähendab, et sisuliselt võib igaüks end juristiks nimetada ja keegi seda ei kontrolli. Juristi palgates ei ole teil seetõttu üldjuhul samu tagatisi ja kindlust nagu advokaadi puhul, kelle tegevust kontrollitakse.

Kes on advokaat?

Advokaat on Eesti Advokatuuri liige. Eestis võib osutada õigusteenust advokaadi kutsenimetuse all ainult advokatuuri liige (erandina võivad Eestis tegutseda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi advokaadid oma päritoluriigi kutsenimetuse all). Advokatuuri liikmeks saamiseks peab inimesel olema muu hulgas õiguse õppesuunal vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Ta peab valdama eesti keelt, olema aus ja kõlbeline ning omama advokaaditööks vajalikke võimeid ja isiksuseomadusi. Üldjuhul võetakse inimene advokatuuri liikmeks pärast advokaadieksami sooritamist.

Advokaadid on kas vandeadvokaadid või vandeadvokaadi abid. Mõlemale kehtivad advokaadi kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuded, kuid nende pädevus on erinev.

Mis vahe on vandeadvokaadil ja vandeadvokaadi abil?

Nii vandeadvokaat kui ka vandeadvokaadi abi on advokaadid ja Eesti Advokatuuri liikmed. Vandeadvokaadi abi ei ole vandeadvokaadi abiline, vaid advokaat, kellele kehtivad advokaadi kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuded, sealhulgas kutsesaladuse hoidmise kohustus, ning advokatuuri järelevalve.

Vandeadvokaadi abi on sooritanud vandeadvokaadi abi eksami ja tegutseb vandeadvokaadist patrooni juhendamisel. Vandeadvokaadiks saab üldjuhul pärast vähemalt kolmeaastast tegutsemist vandeadvokaadi abina ja vandeadvokaadieksami sooritamist.

Erinevus on pädevuses. Tsiviilasja hagimenetluses ei saa vandeadvokaadi abi Riigikohtus klienti esindada, seal esindab klienti vandeadvokaat. Kriminaal- ja haldusasjas ning tsiviilasja hagita menetluses võib Riigikohtus esindada ka vandeadvokaadi abi. Vandeadvokaadi abi ei või tegutseda pankrotihaldurina ning vahekohtunikuna või lepitajana tegutsemiseks vajab ta advokatuuri juhatuse luba.

Mida advokaadi kutse kliendile tagab?

Advokaadi kutsega kaasnevad seadusest tulenevad tagatised, mis kaitsevad klienti. Need tulenevad muu hulgas advokatuuriseadusest.

• Kontrollitud teadmised. Advokaadiks saamiseks tuleb üldjuhul sooritada kutseeksam ja vandeadvokaadiks saamiseks veel vandeadvokaadi eksam. Pelgalt juristina tegutsemiseks kutseeksamit ei nõuta.
• Kohustuslik täiendusõpe ja regulaarne hindamine. Advokaat peab oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendama. Iga viie aasta järel hindab advokatuuri kutsesobivuskomisjon, kas advokaat on end piisavalt täiendanud.
• Kvaliteedinõue. Seaduse järgi peab advokaadi teenus olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel.
• Järelevalve ja aukohus. Advokaadi tegevust ja eetikanõuete täitmist kontrollib Eesti Advokatuur. Kui advokaat rikub kutsenõudeid, võib aukohus teha talle noomituse, määrata trahvi kuni 16 000 eurot, peatada tema kutsetegevuse kuni üheks aastaks või heita ta advokatuurist välja.
• Kutsesaladus. Advokaat peab saladuses hoidma kõik, mida ta teie asja ajades teada saab. Üldjuhul on saladus ka see, et te tema poole pöördusite, ja teenuse eest makstud tasu suurus. Kohustus kehtib tähtajatult.
• Konfidentsiaalsuse kaitse. Advokaadilt ega advokaadibüroo töötajalt ei tohi tunnistajana küsida asjaolude kohta, mis said talle teatavaks õigusteenust osutades. Advokaadi õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad on puutumatud.
• Kutsekindlustus. Advokaadibüroo pidaja peab olema sõlminud kutsekindlustuse, mis katab seaduses sätestatud ulatuses õigusteenuse osutamisega seoses tekitatud otsese varalise kahju.
• Sõltumatus ja huvide konflikti keeld. Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ega tohi samas asjas aidata isikut, kelle huvid on teie huvidega vastuolus.

Kutsesaladuse kaitse olulisust kinnitab ka Advokaadibüroo NAMM kaasus kliendisaladus vajab pealtkuulamisel kindlamat kaitset. Riigikohus rõhutas 10. oktoobri 2025 määruses asjas nr 1-24-7248/21, et advokaadi ja kliendi konfidentsiaalsete telefonikõnede pealtkuulamine riivab advokaadi õigusi oluliselt.

Kes võib teid kohtus esindada?

• Tsiviilasjas võib esindajaks olla muu hulgas advokaat või inimene, kellel on õiguse õppesuunal vähemalt magistrikraad. Riigikohtus saab tsiviilasja hagimenetluses menetlustoiminguid teha üldjuhul ainult vandeadvokaadi vahendusel. Ise võite seal näiteks taotleda menetlusabi ja esitada seisukohti teise poole kaebuse kohta. Erandina võib Riigikohtus riiki esindada ka minister või tema määratud esindaja ja pankrotivõlgnikku pankrotihaldur. Hagita menetluses võib menetlusosaline tegutseda ise või advokaadi vahendusel.
• Halduskohtus võib esindajaks olla muu hulgas advokaat või õigusteaduse magistrikraadiga inimene. Riigikohtus võib esindada advokaat, kuid mitte inimene, kelle esindusõigus põhineb ainult õigusalasel haridusel.
• Kriminaalasjas võib kannatanut, tsiviilkostjat ja kolmandat isikut kohtus esindada advokaat või inimene, kellel on õiguse õppesuunal vähemalt magistrikraad. Kahtlustatava ja süüdistatava kaitsjaks võib lepingu alusel olla ka nõutava haridusega jurist, kuid selleks on vaja menetleja luba. Riigi määratud kaitsja on alati advokaat. Riigikohtule saab kassatsiooni esitada prokuratuur, advokaadist kaitsja ning teised kohtumenetluse pooled üldjuhul advokaadi vahendusel.

Ka siis, kui seadus lubab teid esindada juristil, kes ei ole advokaat, ei kehti tema suhtes advokatuuriseaduse tagatised, näiteks advokatuuri järelevalve ja kohustuslik kutsekindlustus.

Mis vahe on advokaadibürool ja õigusbürool?

Advokaadibüroo kaudu osutavad õigusteenust üldjuhul ainult advokaadid. Neid seovad kutsesaladuse hoidmise kohustus, täiendusõppe kohustus ja advokatuuri järelevalve ning advokaadibüroo pidaja peab olema sõlminud kutsekindlustuse. Õigusbüroo ei ole advokatuuriseaduses reguleeritud õigusteenuse osutamise vorm. See on tavaline ettevõte, kus töötavad juristid ja mille tegevusele advokaadi kohustused ei kehti. Advokaadibüroos võivad töötada ka assistendid ja muud töötajad. Õigusteenust osutavad seal üldjuhul advokaadid. Erandina võib advokaadibüroo kaudu oma kutsetegevuse valdkonnas õigusteenust osutada ka patendivolinik.

Miks on advokaat sageli kallim kui jurist?

Advokaadi teenus on enamasti kallim kui juristi oma ja sellel on põhjus. Advokaadibüroo tegevusega kaasnevad muu hulgas kohustusliku kutsekindlustuse, pideva täiendusõppe ning kutse- ja eetikanõuete täitmise kulud ning seadus nõuab advokaadilt kõrget töö standardit. Klient ei maksa seega ainult tööaja eest, vaid ka kindluse eest, et tema asja ajab kontrollitud teadmistega inimene, kes vastutab oma töö eest ja keda seob kutsesaladus.

Kui kaalul on palju, võib odavama lahenduse valimine lõpuks kalliks minna. Vale nõu, möödalastud tähtaeg või halvasti koostatud dokument võib maksta rohkem kui algusest peale kvaliteetne õigusabi.

Kuidas leida endale sobiv advokaat?

Hea advokaat on see, kes tunneb just teie probleemi valdkonda ja kellega teil tekib usaldus.

1. Määrake kindlaks, mis valdkonna küsimusega on tegu. Kriminaalasi, töövaidlus, pärimine või kahjunõue nõuavad erinevaid teadmisi.
2. Vaadake advokaadi kogemust. Abiks on varasemad sarnased kaasused, kohtulahendid, artiklid ja esinemised.
3. Kontrollige, et inimene on advokaat. Kõik Eesti advokaadid on kantud Eesti Advokatuuri advokaatide nimekirja, kust näete ka, kas ta on vandeadvokaat või vandeadvokaadi abi. Kui keegi pakub advokaaditeenust, kuid teda nimekirjas ei ole, ei ole ta Eesti advokaat.
4. Küsige esimesel kohtumisel olulised küsimused: kes teie asja tegelikult ajab, kuidas tasu kujuneb, mis on järgmised sammud ja millised on peamised riskid.
5. Leppige kokku kirjalikult. Kliendilepingus peaksid olema kirjas töö ulatus ja tasu tingimused.
6. Tegutsege kiiresti, kui aeg on oluline. Kriminaalasjas, koondamise vaidlustamisel ja paljudes kohtuasjades on tähtajad lühikesed.

Korduma kippuvad küsimused

Mis vahe on advokaadil ja vandeadvokaadil?

Advokaat on üldnimetus. Eesti advokaadid on kas vandeadvokaadid või vandeadvokaadi abid. Vandeadvokaadil on kõige laiem seadusest tulenev pädevus, näiteks tsiviilasja hagimenetluses saab Riigikohtus tegutseda üldjuhul ainult vandeadvokaadi vahendusel.

Kas iga advokaat on jurist?

Jah. Advokaadile kehtib õigusalase kõrghariduse nõue: üldjuhul peab tal olema õiguse õppesuunal vähemalt magistrikraad või sellele vastav tunnustatud kvalifikatsioon. Seega on iga advokaat jurist. Iga jurist ei ole aga advokaat, sest advokaadiks saamiseks tuleb üldjuhul sooritada advokaadieksam ja astuda Eesti Advokatuuri liikmeks.

Kas vandeadvokaadi abi võib mind kohtus esindada?

Jah. Vandeadvokaadi abi on advokaat ja võib teid esindada maa-, haldus- ja ringkonnakohtus ning kriminaal- ja haldusasjas ja tsiviilasja hagita menetluses ka Riigikohtus. Tsiviilasja hagimenetluses Riigikohtus vandeadvokaadi abi teid esindada ei saa.

Kas jurist võib mind kohtus esindada?

Tsiviilasjas ja halduskohtus jah, kui tal on õiguse õppesuunal vähemalt magistrikraad. Riigikohtus ei saa jurist esindada pelgalt õigusalase hariduse alusel. Kriminaalasjas võib magistrikraadiga jurist esindada kannatanut ning menetleja loal olla ka kahtlustatava või süüdistatava kaitsja. Riigi määratud kaitsja on alati advokaat.

Kust leida hea advokaat?

Alustage sellest, millise valdkonna küsimusega on tegu, ja otsige advokaati, kellel on just selles valdkonnas kogemusi. Advokaadibüroode veebilehtedelt näete advokaatide tegevusvaldkondi ja varasemaid kaasusi. Seda, kas inimene on advokaat, saate kontrollida Eesti Advokatuuri nimekirjast.