Kohtuvaidlused ja vaidluste lahendamine

Ei. Paljud vaidlused on võimalik lahendada kohtuväliselt, näiteks läbirääkimiste, kompromissi, lepituse või vahekohtumenetluse kaudu. Kohtuväline lahendus on sageli kiirem ja odavam ning aitab säilitada osapoolte suhted. Samas on olukordi, kus oma õiguste kaitsmiseks on vaja pöörduda kohtu poole. Sobivaima tee saab valida pärast vaidluse asjaolude hindamist.

Nõude perspektiivi mõjutavad eelkõige asjaolud, olemasolevad tõendid ja kohaldatav õigus. Enne vaidlusse asumist tasub hinnata, kui tugev on Teie positsioon, millised on võimalikud tulemused ja kulud ning kas eesmärgi saaks saavutada ka kohtuväliselt. Advokaat saab aidata seda hinnangut anda ja soovitada mõistlikku tegutsemisviisi.

Tähtajad sõltuvad nõude liigist. Paljudel rahalistel ja lepingulistel nõuetel on üldine aegumistähtaeg 3 aastat, kuid mõnel juhul on see pikem, näiteks tahtliku rikkumisega seotud nõuete puhul. Tähtaeg hakkab tavaliselt kulgema sellest, kui nõue muutub sissenõutavaks või kui saite rikkumisest teada. Kui tähtaeg möödub, võib vastaspool nõude täitmisest keelduda, mistõttu tasub oma õigused võimalikult vara üle vaadata.

Lisaks aegumisele on paljudes menetlustes ka muid tähtaegu, näiteks otsuse või toimingu vaidlustamiseks, mis võivad olla väga lühikesed. Just seetõttu on mõistlik mitte oodata, vaid hinnata oma võimalusi kohe, kui vaidlus tekib või kui saate kätte dokumendi, millega ei nõustu.

Hagi on isiku nõue, millega ta pöördub kohtu poole oma õiguste kaitseks. Hagiavaldus on dokument, milles esitatakse nõue, selle alus ja tõendid. Hästi koostatud hagiavaldus on vaidluse jaoks väga oluline, sest see paneb paika nõude sisu ja ulatuse. Vigane või puudulik hagiavaldus võib menetlust takistada või Teie positsiooni nõrgendada. Teatud küsimusi lahendatakse ka hagita menetluses, kus reeglid on mõneti erinevad, kuid eesmärk on reeglina sama: kaitsta oma õigusi ja huve.

Kui Teie vastu on esitatud hagi, ei tähenda see, et oleksite midagi kaotanud. Teil on õigus hagile vastata ning esitada oma seisukohad ja tõendid. Selleks annab kohus kindla tähtaja, millest tuleb kinni pidada. Tähtaja jooksul vastamata jätmine on tõsine, sest see võib viia Teie jaoks ebasoodsa tagaseljaotsuseni, ilma et Teie argumente üldse arutataks.

Seetõttu tasub kohtudokumendi saamisel see hoolikalt läbi lugeda, panna tähele vastamise tähtaega ja hinnata, kas ning kuidas hagile vastu vaielda. Mida varem alustada, seda rohkem on aega tõendeid koguda ja läbimõeldud kaitse üles ehitada.

Tagaseljaotsus on kohtulahend, mille kohus võib teha, kui üks pool ei ole menetluses nõuetekohaselt osalenud, näiteks ei ole hagile õigeaegselt vastanud või ei ole istungile ilmunud. See tähendab, et asi võidakse lahendada ilma Teie seisukohti sisuliselt arutamata.

Tagaseljaotsus ei ole alati lõplik. Teatud tingimustel saab selle peale esitada kaja, millega palutakse asi uuesti sisuliselt läbi vaadata. Selleks on lühike tähtaeg, mistõttu tasub tagaseljaotsuse saamisel kohe tegutseda ja hinnata, kas selle vaidlustamiseks on alus.

See sõltub asja liigist ja kohtuastmest. Tsiviilasjas ja haldusasjas võib inimene end kohtus üldjuhul ise esindada. See ei ole keelatud. Praktikas on aga menetlusreeglid, tähtajad ja dokumentide vormistamine sageli keerulised ning vastaspoolt võib esindada kogenud jurist, mistõttu professionaalne abi võib tulemust oluliselt mõjutada. Kriminaalasjas on olukord teistsugune. Kui asi jõuab kohtusse, peab süüdistataval tavaliselt olema kaitsja. Enamasti on selleks advokaat. Mõnes olukorras on esindaja kasutamine siiski vajalik. Näiteks Riigikohtus saab tsiviilasjas menetlustoiminguid üldjuhul teha üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Apellatsioonkaebus esitatakse ringkonnakohtule, kui pool ei nõustu esimese astme kohtu otsusega. Ringkonnakohus saab asja uuesti läbi vaadata nii faktiliste kui ka õiguslike küsimuste osas. Kassatsioonkaebus esitatakse Riigikohtule ning seal hinnatakse eelkõige õiguse kohaldamise õigsust, mitte enam tõendeid või faktilisi asjaolusid. Riigikohus faktilisi asjaolusid ei tuvasta, vaid tegeleb ainult õigusküsimustega, ja seetõttu on osades menetlustes Riigikohtusse võimalik pöörduda vaid advokaadi vahendusel.

Need on meetmed, mille abil saab kohus juba menetluse ajal kaitsta poole õigusi, et tulevane lahend ei jääks täitmata. Näiteks võib kohus keelata vara võõrandamise, peatada vaidlusaluse toimingu või panna ajutise kohustuse midagi teha või tegemata jätta. Sellised taotlused on sageli kiireloomulised ja vajavad head põhjendamist, sest kohus kaalub mõlema poole huve. Kui on oht, et vastaspool võib vara võõrandada või olukorda muuta, tasub esialgse õiguskaitse võimalust kaaluda võimalikult vara.

Kohtuvaidluse kestust on raske täpselt ette öelda, sest see sõltub asja keerukusest, tõendite hulgast, poolte käitumisest ja kohtu töökoormusest. Lihtsamad asjad võivad laheneda kiiremini, keerukamad vaidlused võivad kesta kauem, eriti kui need läbivad mitu kohtuastet. Kohtuväline lahendus on sageli kiirem.

Kohtuvaidlusega kaasnevad tavaliselt riigilõiv, õigusabikulud ja võimalikud muud menetluskulud, näiteks ekspertiisi kulud. Kaotanud pool peab üldjuhul hüvitama ka vastaspoole põhjendatud kulud. Seetõttu on enne vaidlusse asumist mõistlik hinnata võimalikke kulusid ja nende suhet vaidluse esemega. Täpsema prognoosi saab anda asjaolude ja tõenditega tutvumisel.

Vahekohtumenetlus ehk arbitraaž on kohtuväline viis vaidluse lahendamiseks, kus pooled annavad asja erapooletu vahekohtu otsustada. See eeldab tavaliselt poolte eelnevat kokkulepet, näiteks lepingus olevat vahekohtuklauslit. Vahekohtumenetlus võib olla kiirem ja konfidentsiaalsem kui tavaline kohtumenetlus ning vahekohtu otsus on pooltele siduv.

Lepitus on pehmem lahendus, kus erapooletu lepitaja aitab pooltel ise kokkuleppele jõuda, kuid ei tee siduvat otsust. Lepitus sobib eriti siis, kui pooled soovivad säilitada suhted ja leida mõlemaid rahuldava lahenduse. Mõlemad teed võivad säästa aega ja kulusid ning aidata vältida pikka kohtuvaidlust, kuid sobivaim valik sõltub vaidluse iseloomust ja poolte eesmärkidest.