Digitaalsed tõendid kriminaalmenetluses: kas usaldame liiga kergelt?

Eesti kohtutes kaldutakse digitaalset tõendit pidama usaldusväärseks seni, kuni vastaspool ei suuda tõendada vastupidist. Hinnanguliselt toetub 85% kriminaalasjadest just digitaalsetele tõenditele, ent kriminaalmenetluse seadustik ei sisalda digitaalse tõendi mõistet ega eraldi nõudeid selle kogumisele ja kontrollile. Sellest lõhest kirjutab NAMMi advokaat Simone Eelmaa värskes Juridica artiklis.

Simone hinnangul on Eesti praktikas kontrolliloogika sageli pea peale pööratud. Tõendi kogujalt ei nõuta autentsuse ja terviklikkuse elementaarset dokumenteerimist, kuid kahtlejalt oodatakse konkreetseid viiteid moonutustele. Suuremahuliste andmete puhul on aga selliste jälgede leidmine ilma eriteadmisteta sageli pea võimatu. Loe lähemalt Juridicast (2026/5).