Tööõnnetuse hüvitis: millist kahju saab nõuda ja kes maksab

Kui tööõnnetuse tõttu väljastatakse töövõimetusleht, maksab Tervisekassa haigushüvitist alates teisest päevast 100 protsendi määras, kuid 2026. aastal kehtib hüvitisele päevane ülempiir 126,87 eurot. See ei kata alati kogu kahju. Kui tööandja rikkus tööohutuse nõudeid, saab temalt nõuda ka ravikulusid, saamata jäänud sissetulekut, töövõime vähenemisest tekkinud kahju ja mittevaralise kahju hüvitist.

Mis on tööõnnetus?

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis juhtus tööülesannet täites, tööandja loal tehtud tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul ajal, mil töötaja tegutses tööandja huvides. Oluline on põhjuslik seos tööga. Kui vigastus ei ole seotud töö ega töökeskkonnaga, ei ole see tööõnnetus ka siis, kui see juhtus tööajal.

Tööõnnetusega võib olla tegu näiteks siis, kui:

• laotöötaja kukub redelilt, kui tõstab kaupa riiulile
• kontoritöötaja libiseb trepil, kui viib dokumente teisele korrusele
• müügiesindaja satub liiklusõnnetusse, kui sõidab tööülesandeid täites kliendi juurde
• ehitustöötaja vigastab kätt masinaga, millel puudus nõuetekohane kaitse

Tööõnnetusega ei ole üldjuhul tegu näiteks siis, kui:

• töötaja vigastab end vabal päeval kodus remonti tehes
• töötajal tekib tööajal terviserike, mis tuleneb varasemast haigusest ega ole seotud töö ega töökeskkonnaga
• töötaja saab viga tavalisel teel kodust tööle või töölt koju, kui ta ei täida sel ajal tööülesannet

Piirjuhtumeid on palju ja lõplik hinnang sõltub alati konkreetsetest asjaoludest. Kui ei ole selge, kas tegu oli tööõnnetusega, tasub juhtunust siiski tööandjale ja arstile tööõnnetusena teatada ning hiljem asjaolud koos tõenditega üle vaadata.

Kes maksab tööõnnetuse korral ja mida?

Tööõnnetuse kahju jaguneb tavaliselt mitme maksja vahel:

1. Tervisekassa maksab haigushüvitist töövõimetuslehe teisest päevast alates 100 protsendi määras keskmisest tulust, kuid kõige kauem 182 järjestikust kalendripäeva. Erinevalt tavalisest haigusest ei maksa tööandja tööõnnetuse korral haigushüvitist 4. kuni 8. päeva eest.
2. Tervisekassa ülempiir. 1. jaanuarist 2026 alanud töövõimetuse korral ei maksa Tervisekassa ühe kalendripäeva eest rohkem kui 126,87 eurot. Suurema palgaga töötaja jaoks jääb seega osa sissetulekust hüvitamata.
3. Tööandja hüvitab ülejäänud kahju, kui ta vastutab õnnetuse eest. Lisaks nõuab Tervisekassa tööandjalt tagasi vahe 100 ja 70 protsendi määras arvutatud hüvitise vahel.
4. Töötukassa. Kui tervisekahjustus põhjustab pikaajalise töövõime vähenemise, võib töötaja taotleda Töötukassalt töövõime hindamist ja töövõimetoetust. Toetuse saamine sõltub osalise või puuduva töövõime tuvastamisest ning muudest seaduses sätestatud tingimustest.
5. Kindlustusandja maksab siis, kui tööandjal on vastutuskindlustus, mis kahju katab. Eestis ei ole tööandjatele kohustuslikku tööõnnetuskindlustust.

Millist kahju saab tööandjalt nõuda?

Kui tööandja vastutab, tuleb hüvitada tervisekahjustusega põhjuslikus seoses olev kahju. Sinna kuuluvad:

• ravi, taastusravi, ravimite, abivahendite ja sõidu kulud ning muud vajaduste suurenemisest tekkinud kulud
• saamata jäänud sissetulek, kusjuures Tervisekassa ja Töötukassa makstud hüvitisi arvestatakse ulatuses, milles need katavad sama kahju
• töövõime vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju
• mittevaralise kahju hüvitis valu, kannatuste ja elukvaliteedi languse eest

Kui töötaja hukkus, võivad mittevaralise kahju hüvitist erandlikel asjaoludel nõuda ka tema lähedased. Hüvitada tuleb ka mõistlikud matusekulud ning ülalpeetavatele ülalpidamise kaotusest tekkinud kahju.

Millal vastutab tööandja?

Tööandja peab hindama tööga seotud riske, juhendama töötajaid, andma ohutud töövahendid ja korraldama järelevalve. Riigikohus rõhutas 27. juuni 2025 lahendis asjas nr 2-19-14759/139, et tööandja peab tagama tööohutuse igas tööga seotud olukorras ja hindama riske uuesti, kui asjaolud muutuvad. NAMMi advokaadid Kristiina Urb-Semjonov ja Küllike Namm esindasid selles asjas hukkunud töötaja vanemaid.

Töötaja enda ohutusnõuete rikkumine ei vabasta tööandjat automaatselt vastutusest. Tervisekahjustuse või surma korral saab varalise kahju hüvitist töötaja enda osa tõttu vähendada üksnes siis, kui töötaja aitas kahju tekkimisele kaasa tahtlikult või raske hooletusega. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel võib kohus arvestada ka kannatanu enda osa kahju tekkimises. Lahendi sisust saab lugeda meie uudisest Riigikohus täpsustas tööandja vastutust tööõnnetuse korral.

Kui suur võib hüvitis olla?

Mittevaralise kahju hüvitise suurus varieerub kohtupraktikas märkimisväärselt. See sõltub eelkõige tervisekahjustuse raskusest ja kestusest, rikkumise raskusest ja ulatusest, kahju tekitaja käitumisest ning juhtumi muudest asjaoludest. Raskete ja püsivate tagajärgedega juhtumites võivad hüvitised olla oluliselt suuremad.

Näiteks mõistis Tallinna Ringkonnakohus 2026. aastal Rootsis hukkunud töötaja perele välja kokku 100 000 eurot. Tööandjalt mõisteti 45 000 eurot hukkunu enda üleelamiste ja 25 000 eurot lähedase kannatuste eest, kindlustusandjalt veel 30 000 eurot kindlustushüvitist. Peret esindas vandeadvokaat Kristiina Urb-Semjonov. Lugege lähemalt meie uudisest kohus mõistis tööõnnetuses hukkunu perele 100 000 eurot.

Mida teha, et hüvitist saada?

1. Teavitage tööandjat kohe, eelistatult kirjalikult, ka siis, kui vigastus tundub väike.
2. Öelge arstile, et õnnetus juhtus tööl. Kui teile määratakse töövõimetus, teatab arst sellest Tööinspektsioonile.
3. Küsige tööandjalt uurimise raportit. Tööandja peab tööõnnetuse uurima ja töövõimetuse või surma korral andma raporti kannatanule kirjalikult.
4. Koguge tõendid: fotod, sõnumid, tunnistajate kontaktid, arsti dokumendid, kuludokumendid ja palgaandmed.
5. Arvutage kahju ja esitage tööandjale kirjalik nõue, kus on kirjas iga kahjuliik ja summa.
6. Kui kokkulepet ei tule, pöörduge kohtusse. Tööõnnetusest tingitud tervisekahju, kehavigastuse või surma hüvitamise vaidlust töövaidluskomisjon ei lahenda. Nõude esitamiseks on aega kolm aastat alates ajast, kui saite või pidite teada saama kahjust ja sellest, kes peab selle hüvitama.

Praktilisi soovitusi õnnetusejärgseteks esimesteks päevadeks leiab ka artiklist tööõnnetus, töötaja õigused ja kahju hüvitamine.

Millal pöörduda advokaadi poole?

Advokaadi abi on mõistlik siis, kui tööandja vaidleb õnnetuse asjaolude või oma vastutuse üle, kui kahju on suur või püsiv või kui tööõnnetuses hukkus inimene. Advokaat aitab hinnata, kui suur on nõude tegelik väärtus, ja koostada nõude nii, et ükski kahjuliik ei jääks välja. Vaadake NAMMi kahjuhüvitiste ja isikukahju valdkonda ning tööõiguse ja töövaidluste valdkonda.

Korduma kippuvad küsimused

Kas tööandja vastutab, kui ma ise eksisin?

Jah, see on võimalik. Töötaja enda eksimus ei vabasta tööandjat automaatselt vastutusest, kui tööandja ei olnud tööohutust piisavalt korraldanud. Varalise kahju hüvitist saab töötaja enda osa tõttu vähendada üksnes siis, kui töötaja tegutses tahtlikult või raske hooletusega. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel võib kohus töötaja enda osa siiski arvesse võtta.

Kas Tervisekassa haigushüvitis katab kogu saamata jäänud palga?

Mitte alati. Hüvitise määr on 100 protsenti keskmisest tulust, kuid 2026. aastal kehtib päevane ülempiir 126,87 eurot ja hüvitist makstakse kõige kauem 182 päeva. Puudu jääva osa saab nõuda tööandjalt, kui tööandja vastutab.

Mida teha, kui tööandja ei taha õnnetust registreerida?

Pange juhtunu ise kirja ja teavitage tööandjat kirjalikult. Öelge arstile, et vigastus tekkis tööl. Tööandja peab iga tööõnnetuse uurima ja registreerima, ning vajaduse korral saab pöörduda Tööinspektsiooni poole.

Kui kaua on aega tööandjalt hüvitist nõuda?

Tervisekahjustusest või surmast tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil kannatanu sai või pidi teada saama kahjust ja sellest, kes peab kahju hüvitama. See kehtib olenemata sellest, kas nõue tugineb töölepingule või muule alusele. Hiljemalt aegub nõue 30 aasta möödumisel õnnetusest. Kahju ilmneb sageli alles hiljem, seepärast tasub tõendid koguda kohe ja õigusnõu küsida varakult.

Artikkel kajastab kehtivat õigust seisuga 28. juuli 2026.