Kas lapse lennuhüvitise nõude saab kohtuloata loovutada?

Lapse lennuhüvitise nõude loovutamiseks ei ole üldjuhul vaja kohtu luba. Riigikohus selgitas, et vanem võib lapse nimel loovutada Euroopa Liidu määruse nr 261/2004 alusel tekkinud lennuhüvitise nõude sissenõudjale, kui tehing ei ohusta lapse vara oluliselt.

Milles vaidlus seisnes?

Flagito OÜ nõudis lennuettevõtjalt SmartLynx Airlines 72 reisija hilinenud lendude eest kokku 32 300 euro suurust hüvitist. Osa nõuetest puudutas lapsi, kelle hüvitisnõuded olid vanemad loovutanud sissenõudjale. Lennufirma leidis, et perekonnaseaduse järgi oleks vanematel tulnud enne loovutamist küsida kohtult luba, sest sissenõudja võtab oma teenuse eest 30 protsenti tasu, mis vähendab lapse vara.

Mida Riigikohus ütles?

Riigikohus lennufirma seisukohaga ei nõustunud. Kohtu luba on vaja tehinguteks, millel võib olla lapse varale oluline ja kaugeleulatuv mõju. Lennuhüvitis on määruse nr 261/2004 järgi fikseeritud suurusega nõue, tavaliselt 250 kuni 600 eurot. Kui vanem loovutab nõude selleks, et lapse hüvitis reaalselt sisse nõuda, võib see olla lapse huvides ka siis, kui teenusepakkuja võtab osa summast tasuks.

Mida see lapsevanemale tähendab?

Vanem ei pea iga väiksema, kindla suurusega hüvitisnõude loovutamiseks kohtusse minema. Oluline on siiski hinnata, kas kokkulepe on lapse jaoks mõistlik: kui teenustasu on ebaproportsionaalselt suur või tehinguga kaasneb muu varaline risk, võib olukord olla teistsugune.

Kas lapse nõude võib loovutada ilma kohtuloata?

Üldjuhul jah. Riigikohus leidis, et tavapärase lennuhüvitise sissenõudmine ei ole selline tehing, mis vajaks automaatselt kohtu luba. Praktiline järeldus on lihtne: lapse õigust lennuhüvitisele ei pea jätma kasutamata ainult seetõttu, et nõue on väike või lennufirma vaidleb vastu. Vanem võib valida sissenõudmise teenuse, kuid peaks säilitama kokkuleppe tingimused ja veenduma, et teenus on lapse huvides.

Loe lähemalt Postimehest või Riigikohtu otsusest.