Kohus mõistis tööõnnetuses hukkunu perele hüvitiseks kokku 100 000 eurot
Tallinna Ringkonnakohus mõistis Rootsis surmaga lõppenud tööõnnetuse eest hukkunud töötaja perele välja kokku hüvitiseks 100 000 eurot. Peret esindas NAMMi advokaat Kristiina Urb-Semjonov, kes võitles ligi seitse aastat kestnud kohtuvaidluses välja hüvitise nii tööandjalt kui kindlustusandjalt.
2016. aasta novembris töötas Eesti liiniehitusettevõtte projektijuht Rootsis kõrgepingeliini uuendamise objektil. Töörühm läks tööle veendumuses, et liin on pingestamata. Tegelikult lülitati liin samal päeval faaside kontrolliks sisse. Kui projektijuht koos kolleegiga tõusis korvtõstukiga mastide vahet mõõtma, sai ta liinilt elektrilöögi ja hukkus samal päeval. Ka teine töötaja hukkus.
Teave liini pingestamisest ei jõudnud töörühmani. Suhtlust Rootsi juhtimiskeskuse ja Eesti töörühma vahel vahendas elektriohutuskoordinaator, keda kasutati esimest korda ja kes objektil ei viibinud. Rootsi Töökeskkonnaamet leidis, et elektriohutusalases suhtluses ei tohtinud sellist vahelüli üldse kasutada.
Kuna osapooled kohtuväliselt kokkuleppele ei jõudnud, tuli hukkunu perel oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Selles asjas täpsustas Riigikohus 2025. aastal tööandja vastutust tööohutuse eest ning saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Käesolev otsus on sellele vaidlusele lõpp: kohus tuvastas tööandja vastutuse tööohutuse nõuete rikkumise eest ja määras hüvitiste suurused.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi peab tööandja hindama tööga seotud riske ja tagama ohutud töötingimused igas olukorras. Ringkonnakohus leidis, et tööandja jättis hindamata riskid, mis kaasnesid võõrkeelse ja vahendatud suhtlusega, ega taganud töötajale ohutuid töötingimusi.
Kohus mõistis Leonhard Weiss OÜ-lt pere kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 45 000 eurot (hukkunu enda üleelamiste eest) ja 25 000 eurot (hukkunu lähedase kannatuste eest). Kindlustusandja ERGO Insurance SE-lt mõisteti välja veel 30 000 euro suurune kindlustushüvitis.
Seejuures väärib osutamist, et kindlustusandja oli kohtuväliselt keeldunud kindlustushüvitise maksmisest, kuid ringkonnakohus leidis, et kindlustusandjal tuleb hüvitis maksta täies ulatuses. Ringkonnakohus tõi välja, et tegelikult on kindlustusandjal piiratud võimalused vabaneda kindlustushüvitise maksmisest. Selleks, et kindlustushüvitist kas või mingis ulatuses mitte maksta, peab kindlustusandja tõendama, et kindlustusrisk realiseerus kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu ning ka seda, mil määral isiku enda tegevus kindlustusjuhtumi toimumist mõjutas. Antud asjas kindlustusandja seda ei teinud.
Kristiina sõnul näitab lahend, et tööandja ei saa raskete tööohutusriskide hindamist töötaja kaela veeretada ja et kindlustusandja ei pääse hüvitise maksmisest lihtsalt kannatanu eksimusele viidates. Üha suuremad hüvitiste summad võiksid suunata tööandjaid rohkem tööohutuse peale mõtlema ning ennetavaid meetmeid rakendama. Kristiina soovib siiralt tänada kannatanu peret usalduse ning järjekindluse eest kogu selle pika ja raske menetluse vältel.
Kohtuotsusega saab tutvuda siin.
KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED
Kas tööandja vastutab ka siis, kui töötaja rikkus ka ise ohutusnõudeid? Jah, tööandja vastutus ei kao ainuüksi seetõttu, et ka töötaja eksis. Kui tööandja jättis riskid hindamata või ohutuse tagamata, võib ta vastutada ka siis, kui õnnetuse juures oli oma osa töötajal endal. Kohus kaalub mõlema poole osa ja võib hüvitist vastavalt vähendada.
Kas kindlustusandja võib keelduda hüvitisest, kui kannatanu ise eksis? Ainult piiratud ulatuses. Kindlustusandja peab tõendama, et kindlustusjuhtum tekkis kindlustatu kohustuse rikkumise tõttu, ja ka seda, mil määral see rikkumine õnnetuse tõenäosust suurendas. Kui kindlustusandja seda ei tõenda, tuleb hüvitis maksta täies ulatuses.
Kui suur on hüvitis surmaga lõppenud tööõnnetuse korral? Ühest määra ei ole, kohus lähtub iga juhtumi asjaoludest ja senisest kohtupraktikast. Selles asjas mõistis kohus välja kokku 100 000 eurot, sealhulgas hukkunu enda kannatuste ja lähedasele tekkinud kannatanuste eest. Viimastel aastatel on hüvitiste suurused pigem kasvanud.
Kes saab nõuda hüvitist, kui lähedane hukkub tööõnnetuses? Hüvitist saavad nõuda hukkunu pärijad ja lähedased. Pärijatele läheb üle hukkunu enda kahjunõue, lähedane saab omakorda nõuda hüvitist näiteks siis, kui surm põhjustas talle püsiva tervisekahjustuse. Lisaks võib lisanduda kindlustuslepingust tulenev hüvitis.
Samas asjas andis Riigikohus varem suuniseid tööandja vastutuse kohta. Loe lähemalt: Riigikohus täpsustas tööandja vastutust tööõnnetuse korral. Mida teha tööõnnetuse korral, saab lähemalt lugeda artiklis Tööõnnetus, töötaja õigused ja kahju hüvitamine.