Kahjuhüvitised ja isikukahju

Tähtaeg sõltub nõude liigist. Kui kahju tekitati õigusvastaselt väljaspool lepingut, näiteks liiklusõnnetuse või vägivallateoga, on nõude aegumistähtaeg üldjuhul 3 aastat ajast, mil saite või oleksite pidanud teada saama nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust. Selline nõue aegub siiski hiljemalt 10 aasta möödumisel kahju põhjustanud teost või sündmusest. Surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude puhul kehtib samuti 3-aastane tähtaeg teadasaamisest, kuid lõplik ülempiir on 30 aastat. Lepingust tuleneva nõude puhul on üldine aegumistähtaeg samuti 3 aastat.

Tähtaja algus oleneb samuti nõudest. Õnnetuse, vägivalla või muu kahju tekitamise korral hakkab kolmeaastane tähtaeg jooksma sellest, kui saite teada nii kahjust kui ka sellest, kes selle eest vastutab. Kui vastutav isik selgub alles hiljem, võib ka tähtaeg alata hiljem. Lepingulise nõude puhul, näiteks teenuse, töö või ostuga seotud probleemi korral, hakkab tähtaeg üldjuhul jooksma sellest hetkest, kui nõuet saab esitada, rahalise nõude puhul näiteks kokkulepitud maksetähtpäevast.

Kui arutate vastaspoole või kindlustusandjaga nõuet ja püüate kokkuleppele jõuda, siis aegumine selleks ajaks üldjuhul peatub ja jätkub alles pärast läbirääkimiste lõppu, nii et kokkuleppe otsimist ei pea aegumise pärast kartma. Hea on, kui läbirääkimised on hiljem tõendatavad, näiteks kirjavahetuse abil. Samuti tasub teada, et aegunud nõue ei kustu iseenesest, vaid kohus arvestab aegumist üldjuhul alles siis, kui vastaspool sellele tugineb. Sellegipoolest on mõistlik mitte oodata, sest mida värskem on juhtum, seda lihtsam on tõendeid koguda ja säilitada.

Valuraha (ehk mittevaralise kahju hüvitist) ei määrata Eestis fikseeritud hinnakirja alusel. Iga juhtumit hinnatakse vastavalt selle juhtumi asjaoludele. Arvesse võetakse näiteks vigastuse raskust, valu ja kannatuste ulatust, ravi ja taastumise pikkust ning seda, kas vigastusel on püsivad tagajärjed. Püsivad tagajärjed võivad olla näiteks armid, liikumispiirang või töövõime vähenemine. Samuti vaadatakse, kui palju on juhtum mõjutanud Teie igapäevaelu, töötamist ja toimetulekut.

Praktikas võivad summad olla väga erinevad. Kergema ja mööduva vigastuse korral võib valuraha jääda mõnesaja kuni paari tuhande euro juurde, raske ja püsiva tervisekahjustuse või lähedase kaotuse korral võib see ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse, sõltuvalt tekkinud kahjust. Täpsemat summat saab hinnata siis, kui on teada vigastuste ulatus, ravi kulg, võimalikud tagajärjed ja juhtumi mõju Teie elule. Samuti võrreldakse olukorda varasemate sarnaste kohtulahenditega.

Nõuda saab kahju hüvitamist siis, kui kahju tekkis õnnetuse, ründe, lepingu rikkumise või muu kahju põhjustanud juhtumi tõttu. Varalise kahju hulka kuuluvad näiteks ravi- ja taastusravikulud, ravimid, abivahendid (nagu prillid, proteesid või kargud), transport raviasutusse ning hoolduskulud. Lisaks saab nõuda saamata jäänud sissetulekut, kui Te ei saanud vigastuse tõttu töötada, ja püsiva töövõimekaotuse korral ka tulevikus saamata jäävat tulu.

Samuti on võimalik nõuda mittevaralist kahju (ehk valuraha) füüsiliste ja hingeliste kannatuste eest. Soovitame koguda ja alles hoida kõik tšekid, arved, arstitõendid ja muud dokumendid juba algusest peale. Hiljem on just need dokumendid nõude tõendamisel väga olulised.

Mõistame, et õnnetuse järel võib olla keeruline kaugele ette mõelda, ent mõni lihtne samm aitab hiljem Teie huve kaitsta. Esmajärjekorras on tähtis tervis, seega laske vigastused arstil üle vaadata ja kirja panna, isegi kui need tunduvad esmapilgul kerged, ei pruugi kõik tagajärjed alati kohe avalduda. Näiteks tööl kukkumisest saadud põrutus võib esialgu tunduda tühine, ent selle püsivad tagajärjed ilmnevad sageli alles kuid hiljem, kui õiguste maksmapanek võib olla juba raskendatud. Seetõttu rõhutame, et vigastused tasub lasta arstil fikseerida. Samuti soovitame ka ise vigastustest (ning sündmuskohast) fotod ja videod teha.

Teavitage juhtunust ka vastavaid asutusi: liiklusõnnetuse puhul vajadusel politseid ja kindlustusandjat, tööõnnetuse puhul tööandjat, kuriteo puhul politseid. Säilitage kõik tõendid, sealhulgas dokumendid ja kuludokumendid ning pildistage võimalusel sündmuskoht, vigastused ja kahjustused. Kirjutage üles tunnistajate nimed ja kontaktid. Olge ettevaatlik kiirete kokkulepete ja allkirjade andmisega, sest enne kahju tegeliku ulatuse selgumist antud nõusolek võib hiljem Teie õigusi piirata.

Ei pea. Kindlustusandja esimene pakkumine ei ole lõplik otsus ja Teil on õigus see vaidlustada ning esitada täiendavaid tõendeid. Praktikas on pakutav summa sageli väiksem kui kahju tegelik ulatus, eriti valuraha ja püsivate tagajärgede osas, mida on raskem rahasse arvutada. Enne pakkumisega nõustumist ja kokkuleppe allkirjastamist tasub nõue üle vaadata, sest allkirjastatud kokkuleppega võite loobuda õigusest hiljem rohkem nõuda. Kui kindlustusandjaga kokkulepet ei saavutata, saab vaidluse viia kohtusse või lahendada kohtuväliselt.

Liiklusõnnetuses tekkinud isikukahju hüvitab üldjuhul süüdlase sõiduki liikluskindlustuse andja. Kui süüdlane põgenes või sõidukil puudus kohustuslik kindlustus, ei jää kannatanu hüvitisest siiski ilma: sellistel juhtudel saab pöörduda Liikluskindlustuse Fondi poole, mis hüvitab kahju seaduses sätestatud ulatuses. Kui kindlustusest jääb kahju katmiseks väheks või vastutus on vaieldav, saab nõude esitada otse kahju tekitanud isiku vastu. Õige vastutaja sõltub konkreetsetest asjaoludest, näiteks sellest, kes õnnetuse põhjustas ja kas osalisi oli mitu.

Tööõnnetuse korral võib tööandjal tekkida vastutus, kui ta on rikkunud tööohutuse nõudeid või muid kohustusi, näiteks jätnud tagamata ohutu töökeskkonna, tööks vajalikud vahendid või väljaõppe. Lisaks võivad kõne alla tulla hüvitised sotsiaalkindlustuse ja haigekassa süsteemist, näiteks ajutise töövõimetuse hüvitis. Tööõnnetus tuleb tööandjal nõuetekohaselt registreerida ja uurida ning Teil on õigus selle uurimise materjalidega tutvuda. Need dokumendid on hiljem nõude tõendamisel olulised. Seejuures ei vasta tõele väide, et kui töötaja ise mõnda tööohutusnõuet rikkus, siis see automaatselt vabastab tööandja vastutusest. Sellises olukorras, kus ka töötaja on tööohutusnõudeid rikkunud, vabaneb tööandja vastutusest vaid juhul, kui tööandja on omalt poolt taganud tööohutuse ja vajalikud töövahendid ning väljaõppe, kuid õnnetus juhtus sellest hoolimata. Meie advokaatidel on pikaajaline kogemus tööõnnetustega seotud hüvitisnõuete lahendamisel nii läbirääkimiste kui ka kohtuvaidluste kaudu.

Lähedase kaotus on ränk ja sellistel hetkedel võib hüvitisest rääkimine tunduda kõrvaline. Sellegipoolest võib see olla oluline tugi edasiseks toimetulekuks ja Teie õigus seda nõuda väärib tähelepanu. Kui Teie lähedane hukkus õnnetuse, vägivalla või muu kahju tekitanud juhtumi tõttu, võib Teil olla õigus nõuda hüvitist. See sõltub sellest, mis juhtus, kes juhtunu eest vastutab ja milline oli Teie seos hukkunuga. Nõuda võib näiteks matusekulude hüvitamist. Kui hukkunu pidas Teid ülal või tal oli kohustus Teid ülal pidada, on võimalik nõuda ka ülalpidamise kaotusega seotud kahju. Teatud juhtudel võib lähedastel olla õigus ka mittevaralise kahju hüvitisele (nn valuraha), eelkõige siis, kui surm põhjustas lähedastele sügavaid kannatusi. Aitame Teid, hinnates, milliseid nõudeid on võimalik esitada, kelle vastu need tuleks esitada ja milliseid tõendeid on vaja koguda.

Teatud juhtudel saab. Kui tegemist on vägivallakuriteoga ja ohvril on tekkinud raske tervisekahjustus või muu seaduses ette nähtud kahju, on võimalik taotleda riiklikku kuriteoohvri hüvitist ka siis, kui kuriteo toimepanijat ei ole veel leitud. Kui ohver hukkus vägivallakuriteo tõttu, võivad hüvitist taotleda näiteks ohvri ülalpeetavad ja inimene, kes kandis matusekulud. Hüvitist taotletakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Taotlus tuleb üldjuhul esitada kolme aasta jooksul kuriteo toimumisest. Abi taotluse täitmisel ja kogu protsessi vältel pakub ohvriabi tasuta. Ööpäevaringne ohvriabi infotelefon on 116 006 ning rohkem teavet leiab veebilehelt abiksohvrile.just.ee. Te ei pea selles olukorras üksi hakkama saama ja abi küsimine on igati mõistlik. Samuti soovime välja tuua, et sellises olukorras ei pruugi alati advokaadi abi vaja minna. Soovitamegi esialgu pöörduda ohvriabi poole. Ning loomulikult, kui vajate sellele lisaks ka advokaadi abi, oleme Teie jaoks olemas.

Jah, saate. Kui Teile on kriminaalmenetluses või väärteomenetluses tekitatud kahju, võib selle eest teatud juhtudel vastutada riik. Hüvitis võib tulla kõne alla näiteks siis, kui Teid mõistetakse õigeks, menetlus lõpetatakse, süüdimõistev otsus tühistatakse või kui Teilt võeti alusetult vabadus, näiteks kinnipidamise või vahistamisega. Sellised olukorrad võivad olla inimese jaoks väga koormavad. Menetlus võib mõjutada mainet, tööd, sissetulekut, pereelu ja vaimset heaolu ka siis, kui hiljem selgub, et süüdistus või kahtlus ei olnud põhjendatud. Just selliste juhtumite jaoks näeb seadus ette võimaluse nõuda riigilt kahju hüvitamist.

Hüvitada saab nii varalist kahju kui ka mittevaralist kahju. Varaline kahju võib olla näiteks saamata jäänud sissetulek, põhjendatud õigusabikulud või muu otsene rahaline kahju. Mittevaraline kahju tähendab eelkõige kannatusi, ärevust, ebamugavust, mainekahju ja muid tagajärgi, mida ei saa mõõta ainult arvete või tšekkidega. Kui inimeselt võeti alusetult vabadus, arvutatakse mittevaralise kahju hüvitis seaduses ette nähtud päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva eest. Päevamäär põhineb keskmisel brutokuupalgal.

Taotlus tuleb esitada kirjalikult. See, kas taotlus esitatakse prokuratuurile, kohtuvälisele menetlejale või kohtule, sõltub sellest, millises menetluses ja millises etapis kahju tekkis ning millise lahendiga asi lõppes. Tähtajad on lühikesed. Paljudel juhtudel tuleb taotlus esitada kuue kuu jooksul vastava lahendi jõustumisest või ajast, mil tekkis õigus hüvitist nõuda.

Kahju suuruse tõendamisel on kõige olulisemad dokumendid. Mida varem neid koguma hakata, seda lihtsam on hiljem näidata, milline kahju tekkis ja kui suur see oli. Varalist kahju aitavad tõendada näiteks arved, tšekid, maksekorraldused, palgatõendid, töövõimetuslehed ja kontoväljavõtted. Need näitavad tehtud kulutusi ja saamata jäänud tulu. Tervisekahju puhul on olulised arstitõendid, haiguslugu, raviandmed, taastusravi dokumendid ning vajaduse korral ka eriarsti või eksperdi hinnang. Samuti on olulised fotod või videod tekkinud kahjust. Need aitavad näidata vigastuse raskust, ravi kestust ja võimalikke püsivaid tagajärgi.

Valuraha puhul ei piisa ainult summast, mida inimene õigeks peab. Oluline on näidata, kuidas vigastus või juhtum mõjutas Teie tervist, igapäevaelu, töötamist ja toimetulekut. Abiks võivad olla meditsiinilised dokumendid, fotod vigastustest, töövõimetuse andmed ning kirjeldus sellest, kuidas juhtum Teie elu muutis. Mida põhjalikumad ja järjepidevamad on tõendid, seda tugevam on Teie nõue.

See on mõistlik mure ja seda saab maandada juba enne nõude esitamist. Aitame hinnata nõude perspektiivi, võimalikku hüvitise suurusjärku ning sellega kaasnevaid kulusid, et saaksite teha teadliku otsuse. Tasub teada, et kui asi võidetakse, peab kaotanud pool üldjuhul hüvitama ka võitja põhjendatud õigusabikulud. Paljud kahjuasjad lahenevad pealegi kohtuväliselt, näiteks vastaspoole või kindlustusandjaga peetavate läbirääkimiste teel, mis hoiab reeglina kokku nii aega kui ka raha.