Kahtlustatava õigused: mida teha, kui politsei kutsub ülekuulamisele
Kahtlustataval on õigus teada, milles teda kahtlustatakse, keelduda ütluste andmisest, saada kaitsja abi ja kohtuda kaitsjaga teiste juuresolekuta. Kutse saanud kahtlustatav peab ülekuulamisele ilmuma, kuid ütlusi andma ta ei pea. Enne ülekuulamist tasub nõu pidada advokaadiga ja otsustada, kas ja mida öelda.
Kes on kahtlustatav?
Kahtlustatav on inimene, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või inimene, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. Kahtlustatavale tuleb viivitamata selgitada tema õigusi ja kohustusi ning anda talle võimalus anda kahtlustuse kohta ütlusi. Ülekuulamist võib seaduses sätestatud juhtudel edasi lükata, näiteks kaitsja või tõlgi osavõtu tagamiseks. Kahtlustataval on alati õigus ütluste andmisest keelduda.
Kutsest on näha, kellena teid välja kutsutakse. Tunnistaja ja kahtlustatava olukord on erinev. Tunnistaja peab üldjuhul ütlusi andma, kuid seadus näeb ette erandid. Näiteks võib tunnistaja keelduda vastamast, kui ütlused võivad süüstada teda ennast või seaduses nimetatud lähedast. Teatud lähedastel on lisaks õigus tunnistajana ütluste andmisest üldse keelduda. Kahtlustataval on õigus ütluste andmisest täielikult keelduda.
Millised õigused on kahtlustataval?
Kahtlustataval on muu hulgas õigus:
- teada kahtlustuse sisu ja saada teavet menetluse üldise käigu kohta
- anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest
- teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu
- saada tõlgi abi
- saada kaitsja abi ja kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta
- olla üle kuulatud kaitsja juuresolekul
- esitada tõendeid, taotlusi ja kaebusi
- tutvuda menetlustoimingu protokolliga ja nõuda, et tema märkused sinna kantaks
- osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus
Kahtlustatav võib taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised kahtlustuse sisu täpsustamiseks ja kaitse ettevalmistamiseks. Juurdepääsu üle otsustab prokuratuur. Kogutud tõenditele tuleb juurdepääs tagada hiljemalt siis, kui prokuratuur on kohtueelse menetluse lõpuleviiduks tunnistanud ja kriminaaltoimiku seaduses sätestatud korras tutvumiseks esitanud.
Põhiseaduse järgi ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu ja keegi ei ole kohustatud oma süütust tõendama.
Kas kutse peale peab ilmuma?
Jah. Kahtlustatav on kohustatud ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel ja osalema menetlustoimingus. Kui inimene jääb mõjuva põhjuseta ilmumata, võib menetleja kohaldada sundtoomist. Kui te ei saa määratud ajal tulla, teatage sellest kohe kutsujale ja leppige kokku uus aeg.
Ilmumise kohustus ei tähenda kohustust rääkida. Ülekuulamise alguses peab menetleja selgitama, et teil on õigus ütluste andmisest keelduda ja et teie ütlusi võidakse kasutada teie vastu.
Kas tasub vaikida või ütlusi anda?
Sellele ei ole ühte õiget vastust. Mõnikord aitavad selged ja täpsed ütlused kahtluse kiiresti kõrvaldada. Mõnikord on mõistlikum enne ütluste andmist rohkem teada saada. Esimesel ülekuulamisel antud ütlused protokollitakse ja neid võidakse hiljem menetluses kasutada. Kui hilisemad ütlused neist erinevad, võib tekkida vajadus vastuolusid selgitada. Seepärast tasub otsus teha teadlikult ja eelistatult koos kaitsjaga.
Ütluste andmisest keeldumine on seaduslik õigus. See ei ole süü tunnistamine.
Kaitsja: kes see on ja millal on kaitsja kohustuslik?
Kaitsja võib kriminaalmenetluses osaleda alates hetkest, mil inimesest saab kahtlustatav. Kaitsja võite valida ise või teise inimese kaudu. Kui te ei ole endale kaitsjat valinud, kuid taotlete kaitsja määramist, või kui kaitsja osavõtt on seaduse järgi kohustuslik, määrab kaitsja menetleja ja konkreetse advokaadi nimetab Eesti Advokatuur. Määratud kaitsja on alati advokaat. Kui taotlete endale määratud kaitsjat, selgitab menetleja teile määratud kaitsjale tasu maksmise ja kulude hüvitamise tingimusi ja korda.
Kaitsja osavõtt kogu menetlusest on kohustuslik näiteks siis, kui kahtlustatav pani teo toime alaealisena, ei suuda psüühilise või füüsilise puude tõttu end ise kaitsta või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud, teda kahtlustatakse kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse vangistuse, või ta on olnud vähemalt neli kuud vahi all.
Selle kohta, mis vahe on advokaadil ja juristil ning kes võib olla kaitsja, lugege lähemalt artiklist mis vahe on juristil ja advokaadil.
Mis juhtub, kui teid peetakse kinni?
Kahtlustatavana võib inimest ilma kohtu vahistamisotsuseta kinni pidada kuni 48 tundi ja selle kohta koostatakse protokoll. 48 tundi on ülempiir, mitte tavapärane kinnipidamise aeg. Kui kinnipidamise alus langeb ära, tuleb inimene kohe vabastada.
Kinnipeetule selgitatakse tema õigusi ja ta kuulatakse üldjuhul viivitamata üle, kuid tal on õigus ütluste andmisest keelduda. Kinnipeetul on õigus teatada kinnipidamisest menetleja kaudu vähemalt ühele enda valitud lähedasele. Prokuratuuri loal võib teavitamist ajutiselt edasi lükata ainult siis, kui see on vältimatult vajalik, et ära hoida kriminaalmenetluse olulist kahjustamist.
Kui prokuratuur peab vahistamist vajalikuks, koostab ta vahistamistaotluse ja kinnipeetu tuleb toimetada eeluurimiskohtuniku juurde 48 tunni jooksul kinnipidamisest. Kauem kui 48 tundi võib vabaduse võtmine kesta ainult kohtu loal.
Vahistamise piiridest saab lähemalt lugeda artiklist pika vahistuse piirid, kus Riigikohus asendas NAMMi vandeadvokaadi Kristjan Tuule kliendi vahistuse elektroonilise valvega.
Mida teha, kui saite kutse ülekuulamisele?
- Lugege kutse hoolikalt läbi. Vaadake, mis asjas ja kellena teid kutsutakse, millal ja kuhu peate minema.
- Võtke enne ülekuulamist ühendust advokaadiga. Kaitsja saab aidata teil kahtlustuse sisu mõista, hinnata teadaolevat infot ja otsustada, kas ning mida ülekuulamisel öelda.
- Ärge arutage juhtunut teiste asjaosalistega ega kustutage sõnumeid, faile või muid andmeid. See võib teie olukorda oluliselt halvendada.
- Võtke kaasa isikut tõendav dokument. Kui teil on asjaga seotud dokumente või muid materjale, pidage enne nende kaasavõtmist või esitamist nõu kaitsjaga.
- Kuulake õiguste selgitus ära ja küsige, kui midagi jääb arusaamatuks. Vajaduse korral nõudke tõlki.
- Lugege protokoll enne kinnitamist hoolikalt läbi. Kui midagi on valesti kirja saanud või puudu, nõudke, et teie märkused protokollitaks.
Millal pöörduda advokaadi poole?
Võimalikult varakult, eelistatult enne esimest ülekuulamist. Kriminaalasjas on algusfaasi otsustel sageli suur mõju kogu menetluse käigule.
Kaitsja aitab teil:
- mõista, milles teid kahtlustatakse, ja valmistuda ülekuulamiseks
- otsustada, kas ja millal ütlusi anda
- olla ülekuulamisel ja teistes menetlustoimingutes teie kõrval
- taotleda juurdepääsu tõenditele ning esitada tõendeid, taotlusi ja kaebusi
- kaitsta teie huve, kui prokuratuur taotleb vahistamist
- hinnata, kas teie asjas võiks kõne alla tulla menetluse lõpetamine või kokkuleppemenetlus
Mida varem kaitsja asjaga tutvub, seda rohkem on võimalusi teie huve kaitsta. Vaadake ka NAMMi kriminaalmenetluse ja kaitse valdkonda.
Korduma kippuvad küsimused
Kas vaikimine näitab, et olen süüdi?
Ei. Kahtlustataval on seadusest tulenev õigus ütluste andmisest keelduda ja põhiseaduse järgi ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda vastu. Keegi ei ole kohustatud oma süütust tõendama.
Kas võin ülekuulamisele kaitsja kaasa võtta?
Jah. Kahtlustataval on õigus olla üle kuulatud kaitsja juuresolekul ja kohtuda kaitsjaga enne ülekuulamist teiste isikute juuresolekuta.
Mis vahe on tunnistajal ja kahtlustataval?
Tunnistaja peab üldjuhul ütlusi andma, kuid võib keelduda vastamast, kui ütlused võivad süüstada teda ennast või seaduses nimetatud lähedast. Kahtlustataval on õigus ütluste andmisest üldse keelduda ja õigus kaitsja abile. Kui menetlejal tekib ülekuulamise käigus piisav alus kahtlustada tunnistajat kuriteo toimepanemises ja ta allutatakse menetlustoimingule, ei saa teda samas asjas edasi käsitada tunnistajana. Talle tuleb tagada kahtlustatava õigused.
Kui kaua võib politsei mind kinni pidada?
Kõige rohkem 48 tundi ilma kohtu vahistamisotsuseta. Kui kinnipidamise alus langeb ära varem, tuleb inimene kohe vabastada. Kui prokuratuur taotleb vahistamist, tuleb kinnipeetu 48 tunni jooksul toimetada eeluurimiskohtuniku juurde.
Artikkel kajastab kehtivat õigust seisuga 28. aprill 2026.