Kriminaalmenetlus ja kaitse kriminaalasjades

Jah, sageli on see kõige mõistlikum hetk advokaadi poole pöördumiseks. Kriminaalmenetluses võivad esimesed ütlused mõjutada kogu edasist asja. Hiljem võib olla keeruline parandada seda, mis on menetluse alguses kiirustades või olukorda lõpuni mõistmata tehtud. Enne politseisse minekut tasub välja selgitada, kellena Teid kutsutakse ja milline toiming on plaanis.

Teid võidakse kutsuda tunnistajana, kannatanuna või kahtlustatavana ning iga rolliga kaasnevad erinevad õigused ja kohustused. Advokaat aitab rahulikult läbi mõelda, mida Teilt küsida võidakse, millised on riskid ja kas ütluste andmine on selles olukorras mõistlik. See ei tähenda, et peaksite menetlust kartma või koostööst keelduma. See tähendab, et lähete menetlustoimingule ettevalmistunult ja teate, kuidas oma õigusi kaitsta.

Samuti on oluline teada, et politsei või prokuratuuri kutset ei tasu ignoreerida. Kui Teil ei ole võimalik kutses märgitud ajal kohale minna, tuleb sellest menetlejale aegsasti teada anda ja paluda uut aega. Kutse eiramine võib kaasa tuua sundtoomise või muid menetluslikke tagajärgi.

Kui Teid kuulatakse üle kahtlustatavana, on Teil õigus ütluste andmisest keelduda. Seda õigust võib kasutada ka siis, kui peate end täiesti süütuks. Vaikimine ei tähenda süü omaksvõttu. Sageli on see lihtsalt mõistlik viis vältida olukorda, kus inimene annab pingelises olukorras ebatäpseid, poolikuid või valesti mõistetavaid selgitusi.

Tunnistajana on olukord teistsugune, sest tunnistajal on üldjuhul kohustus ütlusi anda. Ka tunnistaja ei pea siiski vastama küsimustele, mille vastused võivad süüstada teda ennast või seaduses nimetatud lähedasi. Just seetõttu tasub enne ülekuulamist aru saada, milline on Teie menetluslik roll ja kas vastamine võib Teie enda olukorda halvendada.

Ütluste andmine võib olla kasulik, kuid see peab olema läbimõeldud. Enne sisuliste selgituste andmist on mõistlik advokaadiga nõu pidada, eriti kui juhtum võib puudutada Teie enda võimalikku vastutust.

Ei pea. Kriminaalmenetluses peab süüd tõendama riik. Kahtlustatav ega süüdistatav ei pea ise oma süütust tõendama. Kui kahtlus jääb kõrvaldamata, tuleb seda tõlgendada inimese kasuks. Samas ei tähenda see, et kaitse peaks olema passiivne. Hea kaitse ei seisne ainult ootamises, mida uurija või prokuratuur teeb. Sageli tuleb juba varakult hinnata, millised tõendid on kogutud, millised tõendid on puudu, kas kahtlustus põhineb oletustel ja kas sündmuste tegelik käik on toimikus õigesti kajastatud. Mõnikord on vaja esitada dokumente, taotlusi, selgitusi või koguda täiendavaid tõendeid. Seda tuleks teha läbimõeldult, sest iga samm võib mõjutada edasist menetlust, kokkuleppevõimalusi ja kohtuvaidluse tulemust.

Kahtlustuse esitamine tähendab, et riik seostab Teid konkreetse kuriteokahtlusega. See ei tähenda, et Te oleksite süüdi, ega ka seda, et asi jõuab kindlasti kohtusse. Küll aga tähendab see, et menetlus on jõudnud Teie jaoks tõsisesse etappi ning edasised sammud vajavad läbimõeldud kaitsepositsiooni.

Pärast kahtlustuse esitamist võivad järgneda ülekuulamised, tõendite kogumine, läbiotsimine, vara arestimine, tõkendi kohaldamine või muud menetlustoimingud. Samuti võib prokuratuur hiljem otsustada, kas menetlus lõpetada, saata asi kohtusse või pakkuda mõnda lihtsustatud lahendust. Selles etapis on oluline mitte tegutseda ainult hetkeemotsiooni ajel. Tuleb aru saada, mida Teile ette heidetakse, millistele tõenditele kahtlustus tugineb ja millised on võimalused enda kaitsmiseks.

Kinnipidamine on inimese jaoks väga pingeline olukord. Esimene ja kõige olulisem samm on öelda selgelt, et soovite kaitsja abi. Ärge andke sisulisi ütlusi enne, kui olete saanud advokaadiga nõu pidada. See on Teie õigus ja selle kasutamine ei tähenda, et Teil oleks midagi varjata. Lugege enne allkirjastamist dokumendid läbi. Kui protokollis on midagi ebatäpset või Te ei nõustu toimingu kirjeldusega, paluge oma märkused protokolli lisada. Ka väikesed ebatäpsused võivad hiljem muutuda oluliseks.

Kahtlustatavana võib inimest ilma kohtu vahistamismääruseta kinni pidada kuni 48 tundi. Kui prokuratuur soovib vahistamist, peab selle otsustama kohus. Vahistamist ja vahi all pidamise pikendamist saab vaidlustada ning teatud juhtudel saab taotleda leebemat tõkendit, näiteks kautsjonit või elektroonilist valvet. Kinnipidamine ega vahistamine ei tähenda süüdimõistmist. See on menetluslik olukord, mille õiguspärasust ja põhjendatust tuleb hoolikalt kontrollida ja selles saavad meie advokaadid abiks olla. Kiireloomulistes küsimustes saab meiega ühendust telefonil +372 324 0804.

Läbiotsimise ajal tuleb jääda võimalikult rahulikuks. Küsige, millise loa või määruse alusel toimingut tehakse, ning jälgige, et kõik ära võetud esemed oleksid protokollis täpselt kirjas. Ärge takistage toimingut, kuid ärge andke läbimõtlemata selgitusi ega nõusolekuid, mille tähendusest Te aru ei saa. Kui Teil on vastuväiteid, paluge need protokolli lisada. See on oluline, sest hiljem võib olla vaja kontrollida, kas läbiotsimine, esemete äravõtmine või andmete kopeerimine oli õiguspärane.

Eriti tähelepanelik tuleb olla siis, kui ära võetakse telefon, arvuti, tööalased dokumendid, ärisaladust sisaldavad materjalid, isikuandmed või suhtlus advokaadiga. Sellised toimingud võivad mõjutada mitte ainult kriminaalasja, vaid ka Teie igapäevast tööd, ettevõtte tegevust ja teiste inimeste õigusi. Teil ei ole kohustust anda menetlejale oma paroole, kui Te seda ei soovi teha.

Vara arestimine võib inimese või ettevõtte elu väga kiiresti keeruliseks muuta. Arestimine võib takistada arvete tasumist, töötasu maksmist, äritegevust või tavapärast igapäevast toimetulekut. Seetõttu ei tasu seda pidada ainult tehniliseks menetlustoiminguks. Kõigepealt tuleb hinnata, millisel alusel vara arestiti, millist eesmärki see teenib ja kas selle ulatus on põhjendatud. Mõnikord arestitakse vara võimaliku konfiskeerimise, rahalise karistuse või kannatanu nõude tagamiseks. Igal juhul peab vara arestimine olema seotud konkreetse menetluse ja seadusliku eesmärgiga.

Kui vara arestimine on liiga ulatuslik, ebaproportsionaalne või puudutab vara, mis ei peaks menetlusega seotud olema, saab sellele vastu vaielda. Vajaduse korral saab taotleda aresti tühistamist, selle ulatuse vähendamist või vara kasutamise võimaldamist.

Jah, teatud juhtudel võib kriminaalasi lõppeda ilma pika ja koormava kohtuvaidluseta. Võimalikud lahendused sõltuvad sellest, milles inimest kahtlustatakse või süüdistatakse, millised tõendid on kogutud, kas kahju on hüvitatud, milline on kannatanu seisukoht ja kas seadus võimaldab menetlust lihtsamas korras lahendada. Mõnel juhul võib kõne alla tulla menetluse lõpetamine. Mõnel juhul võib olla mõistlik arutada kokkulepet prokuratuuriga või kasutada lihtmenetlust. Mõnel juhul on aga parim lahendus süüdistusele lõpuni vastu vaielda.

Oluline on mitte nõustuda lahendusega ainult seetõttu, et menetlusest tahetakse kiiresti pääseda. Kiire lahendus ei ole alati hea lahendus. Enne otsust tuleb aru saada, millised tagajärjed võivad kaasneda karistuse, töö, maine, juhilubade, elamisloa, ettevõtte tegevuse või tulevaste võimaluste jaoks.

Kokkuleppemenetluses lepivad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur kokku kuriteo asjaoludes, õiguslikus hinnangus ja karistuses. Kohus kontrollib hiljem, kas kokkulepe on seaduslik ja vabatahtlik. Kokkuleppemenetlus võib anda kiirema ja prognoositavama tulemuse, kuid sellega kaasnevad ka olulised tagajärjed.

Lühimenetluses lahendab kohus asja peamiselt kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Tunnistajaid ja eksperte üldjuhul kohtusse ei kutsuta. Kui kohus teeb lühimenetluses süüdimõistva otsuse, vähendatakse karistust ühe kolmandiku võrra. See võib olla inimese jaoks oluline eelis, kuid lühimenetlus ei sobi igasse asja.

Kokkuleppe või lühimenetlusega ei tasu nõustuda enne, kui Te mõistate, millest loobute, millised on tõendid, milline oleks tõenäoline alternatiiv ja millised tagajärjed võivad otsusega kaasneda. Mõnikord on kokkulepe mõistlik. Mõnikord on parem vaielda. Õige valik sõltub konkreetsest asjast, mitte ainult sellest, millist lahendust pakutakse.

Jah, see võib olla võimalik. Kui Teid mõisteti õigeks, menetlus lõpetati, süüdimõistev otsus tühistati või Teilt võeti menetluses alusetult vabadus, võib Teil olla õigus nõuda riigilt kahju hüvitamist. Selliseid nõudeid reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus.

Hüvitis võib hõlmata näiteks saamata jäänud sissetulekut, põhjendatud õigusabikulusid ja teatud juhtudel ka mittevaralist kahju. Mittevaraline kahju tähendab näiteks vabaduse võtmise, mainekahju, ärevuse, ebakindluse ja menetlusega kaasnenud kannatuste mõju. Kui inimeselt võeti alusetult vabadus, arvutatakse mittevaralise kahju hüvitis seaduses ette nähtud alusel.

Sellistes asjades on tähtajad lühikesed. Seetõttu tasub pärast õigeksmõistmist, menetluse lõpetamist, otsuse tühistamist või vabastamist kiiresti tegutseda. Oluline on hinnata, millist kahju saab nõuda, milliseid dokumente on vaja ja kellele taotlus esitada.

Kui Te olete kuriteo tõttu kannatanud, ei pea Te piirduma ainult sellega, et riik süüdlast karistab. Kannatanul on õigus nõuda ka kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist. Seda saab teha kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamisega. Nõuda võib näiteks ravikulusid, vara kahjustamisega seotud kahju, saamata jäänud tulu, matusekulusid ja teatud juhtudel ka mittevaralist kahju. Iga nõue peab olema põhjendatud ja tõendatud. Seetõttu on oluline koguda dokumente juba menetluse alguses. Abiks võivad olla arved, tšekid, fotod, arstitõendid, remondipakkumised, töövõimetuse dokumendid ja muud tõendid.

Mõistame, et kannatanu jaoks võib kriminaalmenetlus olla emotsionaalselt raske. Advokaat aitab hoida fookust sellel, et Teie kahju oleks õigesti esitatud, tõendid oleksid kogutud ja Teie õigused ei jääks menetluses kõrvaliseks. Lisaks annavad meie advokaadid alati endast parima, et keeruline menetlus Teie jaoks võimalikult vähe koormavaks muuta.

Samuti peame vajalikuks osutada, et teatud juhtudel võib kuriteoohvril olla võimalik saada hüvitist ka siis, kui süüdlast ei ole leitud, näiteks vägivallakuriteo korral riikliku kuriteoohvri hüvitisena Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Ohvriabi pakub selleks tasuta tuge ning aitab ka hüvitise taotlemisega. Soovitame otse ohvriabiga ühendust võtta. Ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon on 116 006. Lisateavet saate veebilehelt abiksohvrile.just.ee. Kui vajate sellele lisaks abi kahjunõude koostamisel või kriminaalmenetluses esindamisel, oleme Teie jaoks olemas.

Kannatanul ei ole alati kohustust advokaati kasutada, kuid paljudes asjades on sellest palju abi. Kriminaalmenetluses keskendub riik eelkõige sellele, kas kuritegu on toime pandud ja kas süüdistatavat saab karistada. Kannatanu jaoks on aga sageli sama oluline see, et kahju saaks hüvitatud, menetlus oleks arusaadav ja tema seisukohtadega päriselt arvestataks.

Advokaat aitab hinnata, milliseid nõudeid saab esitada, milliseid tõendeid on vaja ja kuidas kahjunõue korrektselt koostada. Samuti saab advokaat aidata siis, kui kannatanu ei nõustu menetluse lõpetamisega, soovib esitada taotlusi või vajab tuge ülekuulamisel ja kohtumenetluses. Hea esindus aitab vältida olukorda, kus kannatanu õigused on formaalselt küll olemas, kuid tegelikult kasutamata. Lisaks võib menetluses osalemine olla ka emotsionaalselt kergem, kui teate, et keegi võitleb just Teie õiguste ja huvide eest.