Sideandmete säilitamine vajab selgemaid piire
Sideandmed võivad anda inimese eraelu kohta sama tundliku pildi kui sõnumi sisu. NAMMi advokaadid Sander Potisepp ja Kristjan Tuul kirjutasid ERR-is, et riik ei ole viinud sideandmete säilitamise reegleid piisavalt kooskõlla Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikaga.
Sideandmed näitavad, kellega inimene suhtleb, kus ta liigub ja millised on tema harjumused. Euroopa Kohus on mitmes lahendis selgitanud, et kõigi inimeste andmete vahet tegemata kogumine ei ole põhiõiguste kaitsega kooskõlas. Sama põhimõtet on advokaatide hinnangul Eesti õiguses liiga kaua edasi lükatud.
Mida see inimesele tähendab?
Kui sideandmeid säilitatakse kõigi kohta igaks juhuks, puudutab see mitte ainult kahtlustatavaid, vaid iga telefoni- ja internetikasutajat. Küsimus ei ole selles, kas riik võib raske kuriteo uurimiseks andmeid kasutada. Küsimus on selles, kas andmeid võib ennetavalt koguda kõigi kohta.
Mida peaks seadus täpsustama?
Seadus peaks selgelt ütlema, milliste raskete kuritegude uurimiseks sideandmeid kasutada võib, kelle kohta andmeid säilitatakse ja kes annab loa andmetele ligi pääseda. Üldine ja piiramatu kogumine ei paku kindlust ei inimesele ega uurimisasutusele, sest ebaselgelt kogutud tõend võib hiljem kohtus kasutuskõlbmatuks osutuda.
Kas sideandmeid võib kriminaalmenetluses kasutada? Võib, kuid kasutus peab olema seaduslik, põhjendatud ja kontrollitav. Raske kuriteo uurimine ei õigusta automaatselt kõigi inimeste andmete laussäilitamist.
Loe lähemalt ERR-st või Postimehest.
Mis on vahepeal muutunud?
Riigikohus selgitas 20. märtsi 2026 otsuses asjas nr 1-23-1551/97, et sideandmete kasutamine, mida sideettevõte säilitab oma äritegevuse jaoks, ei ole kriminaalmenetluses põhimõtteliselt välistatud. Prokuratuur peab aga tõendama, et andmed salvestati ja säilitati just teenuse osutamiseks, arvete esitamiseks või lisateenuste jaoks vajalikus ulatuses ja vajaliku aja jooksul. Pelgalt väitest, et küsiti ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid, ei piisa. Kui seda ei tõendata, tuleb eeldada, et andmeid säilitati seadusest tuleneva üldise säilitamiskohustuse alusel. Selles asjas, kus kaitsjana osales NAMMi vandeadvokaat Sander Potisepp, leidis Riigikohus, et prokuratuur ei olnud tõendanud 344 päeva kohta kogutud sideandmete säilitamise õiguspärasust.
Valitsus algatas 14. septembril 2026 sideandmete säilitamise ja kasutamise eelnõu 1007 SE, mis lõpetaks senise üldise laussäilitamise. Edaspidi säilitataks üldjuhul ainult kasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas IP-aadresse. Kriminaalmenetluses saaks tõendina kasutada andmeid, mida sideettevõtted hoiavad oma äritegevuse jaoks, ja konkreetse kuriteo uurimiseks kiirkorras säilitatud andmeid. Väärteomenetluses piirataks sideandmete kasutamist raskete või organiseeritud rikkumistega ning kohtulik kontroll muutuks tugevamaks.
Riigi julgeolekut ähvardava tõsise ohu korral võiks valitsus eelnõu järgi kohustada liiklus- ja asukohaandmeid laiemalt säilitama kuni üheks aastaks. Eelnõu on Riigikogus ja selle esimene lugemine on lõpetatud. Kuni seadus ei ole vastu võetud ega jõustunud, kehtib senine kord.
Artiklit on uuendatud 6. oktoobril 2026.