Keskkond
Keskkonnaõigus mõjutab kinnisvara, arendust, tootmist, taristut ja kogukonna elukeskkonda. Advokaadibüroo Namm aitab hinnata keskkonnalubade, planeeringute, järelevalve, ettekirjutuste ja keskkonnavaidlustega seotud riske ning esindab kliente läbirääkimistel, haldusmenetluses ja kohtus.
Keskkonnaasjades ei piisa sageli ainult sellest, kas tegevus on lubatud või kas keskkonnamõju on olemas. Määravaks võib saada see, millises menetlusetapis asi on, milline otsus on tehtud, keda see puudutab, kas mõju on piisavalt hinnatud ja kas vaidlustamise tähtaeg on veel avatud. Varane õiguslik analüüs aitab vältida olukorda, kus oluline vastuväide või tõend jääb hiljaks.
Keskkonnavaidlused tekivad sageli arendusprojekti, tootmise, kaevandamise, taristuobjekti, energeetikaprojekti, jäätmekäitluse, veekasutuse, müra, lõhna või saaste tõttu. Vaidlus võib puudutada keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba, planeeringut, keskkonnamõju hindamist, järelevalvet, ettekirjutust, omandiõigust, ettevõtja tegevusvabadust või kohalike elanike õigusi.
Ettevõtja jaoks on oluline, et loa tingimused oleksid selged, täidetavad ja proportsionaalsed. Kinnistuomaniku, naabri või kogukonna jaoks on oluline, et avalik võim arvestaks õigusi, hindaks olulisi mõjusid ja menetleks asja õiguspäraselt. Aitame koostada seisukohti ja vastuväiteid, hinnata loa või planeeringu vaidlustamise võimalust, pidada läbirääkimisi ning vajadusel esindada klienti haldusorganis ja kohtus. Töötame eesti, vene ja inglise keeles.
Kuidas aitame keskkonnaõiguse valdkonnas
- Keskkonnalubade ja keskkonnakomplekslubade õiguslik analüüs
- Loataotluste, loa tingimuste ja muutmistaotluste nõustamine
- Keskkonnamõju hindamise ja KSH menetlustes osalemine
- Planeeringute, ehituslubade ja kasutuslubade keskkonnaõiguslik hindamine
- Vaidlused Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja teiste haldusasutustega
- Ettekirjutuste, sunniraha hoiatuste ja järelevalvemenetluste vaidlustamine
- Saaste, müra, lõhna, tolmu ja veeheite vaidlused
- Jäätmekäitluse, ringmajanduse ja tootmisnõuete küsimused
- Veekasutuse, veekaitse ja heitmetega seotud küsimused
- Kaevandamise, taristu ja energeetikaprojektide õiguslikud riskid
- Kinnistuomanike, naabrite ja kohalike elanike õiguste kaitse
- Ettevõtja tegevusvabaduse ja keskkonnanõuete tasakaalu hindamine
- Keskkonnakahju, vastutuse ja kahju hüvitamise nõuded
- Läbirääkimised, vastuväited, pretensioonid ja kompromissid
- Kohtumenetlus ja esindamine keskkonnaasjades
Korduma kippuvad küsimused
Mida teha, kui ma ei nõustu keskkonnaloa, kompleksloa või planeeringuga?
Kõigepealt tuleb selgitada, milline otsus on tehtud, millal see teatavaks tehti ja kuidas see Teie õigusi puudutab. Seejärel saab hinnata, kas eesmärk on otsuse tühistamine, tingimuste muutmine, täiendavate uuringute nõudmine või praktiline kokkulepe. Keskkonnaasjades võivad tähtajad olla lühikesed, seetõttu ei tasu vastuväidete esitamisega viivitada.
Mis vahe on keskkonnamõju hindamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel?
Keskkonnamõju hindamine puudutab üldjuhul konkreetset tegevust või projekti, näiteks kaevandamist, tootmist, taristuobjekti või muud olulise mõjuga tegevust. Keskkonnamõju strateegiline hindamine puudutab tavaliselt planeeringuid, arengukavasid või muid laiema mõjuga strateegilisi dokumente. Mõlemas menetluses on oluline, et mõjud, alternatiivid ja leevendusmeetmed oleksid sisuliselt hinnatud.
Naabruses on müra, lõhn, tolm või saaste. Kuidas oma õigusi kaitsta?
Esmalt tuleb häiring võimalikult täpselt dokumenteerida. Abiks võivad olla kuupäevad, kellaajad, fotod, videod, mõõtmistulemused, kirjavahetus ja ametiasutuste vastused. Seejärel saab hinnata, kas rikutud on loa tingimusi, keskkonnanõudeid, naabrusõigusi või muid kohustusi ning kas lahenduseks sobib läbirääkimine, pöördumine haldusorgani poole või nõude esitamine.
Ettevõttele tehti ettekirjutus või alustati järelevalvemenetlust. Mida teha?
Ettekirjutuse või järelevalvemenetluse puhul tuleb kontrollida, mida täpselt nõutakse, milline on täitmise tähtaeg, millised tõendid on kogutud ja millised tagajärjed võivad kaasneda. Vajadusel saab esitada selgitusi ja vastuväiteid, taotleda tähtaja pikendamist, pidada haldusorganiga läbirääkimisi või ettekirjutuse vaidlustada.
Kes saab keskkonnaasjas oma õigusi kaitsta?
Oma õigusi võivad kaitsta ettevõtjad, kinnistuomanikud, naabrid, kohalikud elanikud ja teatud juhtudel ka avaliku huvi kaitseks tegutsevad ühendused. Iga juhtum sõltub sellest, milline otsus või tegevus on vaidluse keskmes, kuidas see konkreetseid õigusi mõjutab ja kas isikul on kaebeõigus.
Mida teha suure arendus-, taristu- või energeetikaprojekti korral?
Suurte projektide puhul on oluline osaleda menetluses võimalikult vara, sest hiljem võib olla keerulisem esitada uusi vastuväiteid või tõendeid. Aitame hinnata projekti õiguslikke riske, koostada seisukohti, suhelda haldusorganite ja teiste osapooltega ning määratleda, kas eesmärk on tegevuse võimaldamine, tingimuste muutmine, häiringu vähendamine või otsuse vaidlustamine.
Kas keskkonnavaidlus tuleb alati kohtusse viia?
Ei tule. Paljud keskkonnaasjad lahenevad menetluses osalemise, kirjalike vastuväidete, läbirääkimiste või kompromissiga. Kohtusse pöördumine on vajalik siis, kui otsus rikub õigusi, kokkulepet ei saavutata või tähtaja tõttu tuleb nõue säilitada. Enne kohtuvaidlust tasub hinnata tõendeid, kulusid, tähtaegu ja võimalikku tulemust.