Perekonnaõigus
Perekonnaga seotud küsimused puudutavad meie kõige lähedasemaid suhteid ja on seetõttu sageli emotsionaalselt keerulised. Lahutus, laste hooldusõigus, elatis või vara jagamine võivad tunduda hirmutavad, eriti kui samal ajal tuleb hoolitseda laste ja igapäevaelu eest. Sellistel hetkedel on hea teada, et Te ei pea üksi otsustama ega vaidlema. Advokaadibüroo Namm seisab kogu Eestis Teie ja Teie lähedaste huvide eest.
Perekonnaõigus hõlmab olukordi alates abielu lahutamisest ja ühisvara jagamisest kuni laste hooldusõiguse, suhtluskorra ja elatiseni. Kõige tundlikumad on tavaliselt lastega seotud küsimused, kus esikohal peavad olema lapse huvid. Hea lahendus arvestab lapse heaolu, turvatunnet ja mõlema vanema võimalust lapse elus osaleda.
Paljud perekonnavaidlused on võimalik lahendada kokkuleppega, ilma pika ja kurnava kohtuvaidluseta. Selge kokkulepe elatise, suhtluskorra, lapse elukoha või vara jagamise kohta annab mõlemale poolele kindluse ning säästab aega ja emotsioone. Kui kokkulepet ei õnnestu saavutada või kui üks pool ei käitu ausalt, tuleb oma õigusi kaitsta.
Mõnikord on olukord kiireloomuline, näiteks perevägivalla, ähvarduste või lapse turvalisust ohustava käitumise korral. Sellistes olukordades on võimalik taotleda kaitset, sealhulgas lähenemiskeeldu. Vahetu ohu korral tuleb pöörduda politsei või häirekeskuse poole.
Advokaadibüroo Namm advokaadid aitavad jõuda lahendusteni, mis kaitsevad Teie ja Teie laste huve ning arvestavad olukorra tundlikkust. Töötame eesti, vene ja inglise keeles.
Kuidas aitame perekonnaõiguses
- Abielu lahutamine
- Ühisvara jagamine
- Ühise kodu ja laenukohustustega seotud vaidlused
- Abieluvaralepingute koostamine
- Elatise ehk elatisraha nõuded ja vaidlused
- Elatise suurendamine ja vähendamine
- Elatise võlgnevuse sissenõudmine
- Hooldusõigus ja vanemlik vastutus
- Lapse elukoha määramisega seotud vaidlused
- Lapsega suhtluskorra kokkulepped ja vaidlused
- Suhtluskorra muutmine ja täitmise tagamine
- Lastega seotud vaidluste lahendamine
- Vanemate õiguste ja kohustustega seotud nõustamine
- Kokkulepete koostamine elatise, suhtluskorra ja vara kohta
- Lähenemiskeelu taotlemine
- Perevägivallaga seotud õigusabi
- Isaduse tuvastamine ja vaidlustamine
- Lapsendamisega seotud nõustamine
- Piiriülesed perekonnavaidlused
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas abielu lahutamine käib?
Abielu saab lahutada kokkuleppel perekonnaseisuasutuses või notari juures. Kui üks abikaasa lahutusega ei nõustu või poolte vahel on vaidlus laste, vara või muude oluliste küsimuste üle, tuleb pöörduda kohtusse. Enne lahutust tasub läbi mõelda, kuidas jagatakse vara, kes jääb elama ühisesse koju ning kuidas korraldatakse laste elukoht, suhtlus ja ülalpidamine.
Kas lahutuse saab teha kokkuleppel ilma kohtuta?
Jah, kui mõlemad abikaasad soovivad lahutust ja on lahutamisega seotud küsimustes ühel meelel. Kokkuleppel saab lahendada ka vara jagamise, lastega suhtlemise ja elatise küsimused. Mida selgemad on kokkulepped, seda väiksem on hilisemate vaidluste oht.
Kuidas jagatakse ühisvara lahutuse korral?
Abielu ajal soetatud vara kuulub üldjuhul abikaasade ühisvara hulka, kui abikaasade vahel ei kehti muu varasuhe või abieluvaraleping. Jagamisel tuleb arvestada nii vara kui ka ühiseid kohustusi, näiteks laene. Ühisvara saab jagada kokkuleppel või vaidluse korral kohtus.
Mis saab ühisest kodust ja laenust pärast lahutust?
Ühine kodu ja sellega seotud laen on sageli vara jagamise kõige keerulisem osa. Lahendus võib olla näiteks kodu müük, ühe abikaasa poolt teise osa väljaostmine või muu kokkulepe. Kui kodu on laenuga koormatud, tuleb arvestada ka panga nõusoleku ja laenulepingu tingimustega. Vara jagamine ei muuda automaatselt pangaga sõlmitud kohustusi.
Kuidas määratakse lapse elatis ja kui suur see on?
Elatise eesmärk on katta lapse igapäevased vajadused. Mõlemad vanemad peavad last ülal pidama vastavalt oma võimalustele ja lapse vajadustele. Elatise suuruse hindamisel arvestatakse muu hulgas lapse kulusid, vanemate sissetulekuid, lapsega koos veedetud aega ja seaduses sätestatud arvestuspõhimõtteid. Elatise summas saab kokku leppida või lasta see kohtul määrata.
Kas elatist saab hiljem suurendada või vähendada?
Jah, elatist saab muuta, kui asjaolud on muutunud. Näiteks võib muutmise aluseks olla lapse vajaduste kasv, vanema sissetuleku oluline muutus, lapsega suhtlemise korralduse muutumine või muu mõjuv põhjus. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, saab elatise muutmist taotleda kohtus.
Mida teha, kui teine vanem ei maksa elatist?
Kui elatis on välja mõistetud või notariaalselt kokku lepitud ja teine vanem seda ei maksa, saab nõuet täita kohtutäituri kaudu. Kui elatist ei ole veel välja mõistetud, saab esitada kohtule nõude elatise saamiseks. Teatud juhtudel võib olla võimalik taotleda ka riiklikku elatisabi.
Mis vahe on hooldusõigusel ja suhtluskorral?
Hooldusõigus tähendab vanema õigust ja kohustust otsustada lapse eluga seotud olulisi küsimusi, näiteks hariduse, tervise ja elukorralduse üle. Suhtluskord määrab, kuidas ja millal laps suhtleb teise vanemaga. Need küsimused on omavahel seotud, kuid ei tähenda sama asja.
Teine vanem ei lase mul last näha. Mida saan teha?
Vanemal on üldjuhul õigus ja kohustus oma lapsega suhelda. Last ei tohiks kasutada vanematevahelise konflikti vahendina. Kui suhtlemist takistatakse, saab püüda kokku leppida selges suhtluskorras või paluda kohtul suhtluskord kindlaks määrata. Vajadusel saab taotleda ka suhtluskorra täitmise tagamist.
Kas suhtluskorda saab muuta, kui senine kord enam ei tööta?
Jah. Suhtluskorda saab muuta, kui lapse vajadused, vanemate elukorraldus või muud asjaolud on muutunud. Näiteks võib muutmise põhjus olla lapse vanus, kooli või lasteaia asukoht, vanema kolimine, töögraafik või senise korra mittetoimimine. Muudatus peab lähtuma eelkõige lapse huvidest.
Mind või mu last ähvardab lähedane. Kuidas saan end kaitsta?
Perevägivald ja ähvardused on tõsised. Vahetu ohu korral tuleb pöörduda politsei või häirekeskuse poole. Õiguslikult võib olla võimalik taotleda lähenemiskeeldu, mis keelab vägivallatsejal Teile või lapsele läheneda, kontakti otsida või muul viisil turvalisust ohustada. Sellistes olukordades on oluline tegutseda kiiresti.
Kas perekonnavaidlus peab alati kohtusse jõudma?
Ei pea. Paljud perekonnaasjad lahenevad kokkuleppega, mis on tavaliselt kiirem, rahulikum ja lapsele vähem koormav. Kokkuleppe võib vormistada nii, et see oleks selge ja hiljem täidetav. Kui kokkulepet ei ole võimalik saavutada või teine pool ei täida seda, võib olla vajalik pöörduda kohtusse.